Raport: majanduskriis mõjutas enim kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe

20.06.2013

Euroopa Nõukogu inimõigusvoliniku täna avaldatud raport Eesti kohta kutsub üles tegelema puuetega inimeste kõrge töötusega ning parandama rahvusvähemuste olukorda. Ühtlasi soovitab raport tugevdada võrdõigusvoliniku kantseleid.

Euroopa Nõukogu inimõiguste volinik Nils Muižnieks avaldas täna raporti inimõiguste olukorrast Eestis, raport käsitleb ka inimõiguste eest seisvate institutsioonide sõltumatuse ja tõhususe küsimust.

Aruanne tõi välja elanikkonnagrupid, kelle olukord Eesti ühiskonnas on ebasoodsam ja keda puudutavad ebavõrdsuse probleemid kõige tõsisemalt. Muižnieks kutsub Eesti riiki üles tegelema puuetega inimeste väga kõrge töötusega ja eakatele pikaajalise hoolduse tagamisega. Samuti peaks valitsus parandama rahvusvähemuste olukorda, kelle risk sattuda vaesusse või jääda pikaajaliselt töötuks on märksa suurem kui eestlastel. Muižnieks rõhutas, et majanduskriisi negatiivne mõju puudutab eriti valusalt kõige haavatavamaid ühiskonnagruppe, nagu töötud puudega inimesed, ühe või enama ülalpeetava lapsega üksikvanemate leibkonnad ja üksikud naispensionärid.

Inimõigusvolinik toob aruandes välja, et soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei kui oluline võrdõiguslikkuse organ peaks olema välja arendatud asutusena, millel on piisavalt palju töötajaid ja rahalisi vahendeid selleks, et täita efektiivselt kõiki talle pandud ülesandeid. Volinik Muižnieksi sõnul saab tugevam võrdõigusvoliniku kantselei pakkuda senisest tõhusamat abi  ka vähemustele ning haavatavatele ühiskonnagruppidele.  „Lisaks inimeste nõustamisele diskrimineerimisküsimustes peaks võrdõigusvolinik saama tegeleda teadlikkuse tõstmisega, andma nõu võimudele ning viima ellu sõltumatuid uuringuid, “ tõdeb Muižnieks.

Inimõiguste volinik juhib tähelepanu, et Eestis 2009. aastal kehtima hakanud võrdse kohtlemise seadusega laiendati oluliselt võrdõigusvoliniku tegevusvaldkonda, kuid lisaressursse uute ülesannete täitmiseks ei eraldatud. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul saab võrdõigusvoliniku kantselei sel aastal Norra toetustest finantseeritud soolise võrdõiguslikkuse projekti raames töötajaid juurde, kuid endiselt puudub võrdõigusvoliniku kantseleil rahastus võrdse kohtlemise seaduse rakendumise järelevalveks. Raport paneb Eesti valitsusele ka südamele, et vaja on võrdse kohtlemise alast riiklikku arengukava. Inimõigusvolinik soovitab Eesti valitsusel küsida õiguskantsleri ja võrdõigusvoliniku arvamust, kui kaalutakse meetmeid ja seadusi, mis puudutavad erinevate elanikkonnagruppide põhiõigusi. Ühtlasi peaksid nii võrdõigusvolinik kui ka õiguskantsler olema kaasatud majanduskriisi pikaajaliste mõjude hindamisse.

Raportit saab lugeda siit.