Seksuaalset ahistamist saavad enim ennetada tööandjad ja koolide juhtkonnad

23.09.2014

Seksuaalse ahistamise ärahoidmine on meie kõigi ühine mure, kõige enam saavad aga selleks ära teha tööandjad ning koolide juhtkonnad, ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper Varssavis toimunud Euroopa võrdõigusorganite kohtumisel.

ELi Põhiõiguste Ameti (FRA) naistevastase vägivalla uuringu järgi on viimase aasta jooksul seksuaalset ahistamist kogenud ligi 39 miljonit naist Euroopa Liidus. Eestis on iga teine naine puutunud oma elu jooksul kokku seksuaalse ahistamisega.

„Seksuaalne ahistamine on kogu Euroopas endiselt liiga levinud. On kahetsuseväärne, et eriti palju juhtumeid leiab aset töökohal ja koolides, meie igapäevases keskkonnas, kus inimesed peaksid tundma end turvaliselt. Ahistamist toetab nüüdisaegne kultuur, milles tüdrukute ja naiste seksuaalne objektistamine meedias, pornograafitööstuses ja reklaaminduses on tavapärane,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

„Seda enam tuleb rõhutada, et naistel on õigus oma keha puutumatusele ning õigus saada vajadusel kaitset. Naised ei pea taluma seksuaalset ahistamist, pidades seda kultuuriliseks normiks,“ märkis Sepper.

Mari-Liis Sepper viitas ka sellele, et seksuaalne ahistamine on ühiskonna soolise ebavõrdsuse ilming, mistõttu peavad sellele vastu seisma paljud osapooled.

„See on meie ühine mure. Teisalt on just tööandjad ning koolide juhtkonnad positsioonil, et seksuaalset ahistamist ennetada. Tööandjad ja haridusasutused saavad seista selle eest, et kujundada kõikide võrdset kohtlemist ja inimväärikust austav töö- ja koolikeskkond, panna paika piirid lubatud ja lubamatu käitumise vahel,“ toonitas Sepper.

Ta täpsustas, et seaduse järgi on tööandjatel ja haridusasutuste juhtidel kohustus tagada, et asutus kaitseb töötajaid, õpilasi ja haridustöötajaid seksuaalse ahistamise eest. Selleks peaksid olema paigas protseduurid, mida teha ja kelle poole pöörduda, kui õpilast või töötajat on ahistatud.