Tänavu maksti diskrimineeritutele välja rekordsumma hüvitisi

30.12.2014

2014. aastal said diskrimineerimise tõttu kannatanud inimesed võrdõigusvoliniku abiga kokku 58 000 eurot hüvitist. Inimese kohta olid hüvitiste suurused 1000 eurost 13 000 euroni. Lõppeval aastal pöördus oma murega voliniku kantseleisse märkimisväärselt rohkem inimesi kui mullu. Enamik diskrimineerimise kahtlustest oli seotud tööeluga.

„Inimesed tunnevad oma õigusi varasemast paremini ja julgevad ka üha enam oma õiguste kaitseks välja astuda. Meie eesmärk on inimestele nende õiguste kaitsel tuge pakkuda,“ sõnas võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper. „Teisalt soovime mõjutada tööandjate käitumist. Diskrimineerimise eest reaalselt väljamakstavad hüvitised on oluline signaal tööandjatele, et inimeste õigusi tuleb töösuhetes väärtustada ja silmas pidada,“ rõhutas Sepper.

2014. aastal said diskrimineerimise tõttu kannatanud inimesed võrdõigusvoliniku abiga kokku 58 000 eurot hüvitist töövaidluskomisjonis või tööandjaga kokkuleppe sõlmimisel. Inimese kohta olid hüvitiste suurused 1000 eurost 13 000 euroni. Sel aastal said hüvitist inimesed, keda nende tööandja oli diskrimineerinud raseduse, lapsevanemaks olemise ja perekondlike kohustuste, etnilise kuuluvuse ja ametiühingu liikmeks olemise tõttu.  „Oleme viimasel kahel aastal töötanud selle nimel, et õiguste rikkumine tooks kaasa reaalsed tagajärjed ning kannatanud saaksid hüvitise neile tekitatud kahju eest,“ märkis võrdõigusvolinik.

„On ühtlasi hea meel tõdeda, et Eesti õiguspraktika on 2014. aastal teinud olulise sammu edasi inimeste õiguste kaitse tõhustamisel,“ lisas Sepper.
Voliniku kantselei aitab inimestel pöörduda ebavõrdse kohtlemise küsimuses töövaidluskomisjoni või kohtusse. Kohus või töövaidluskomisjon saab nõuda diskrimineerimise lõpetamist ning õiguste rikkumise tuvastamisel võib kannatanule mõista välja hüvitise diskrimineerimisega tekitatud varalise ja moraalse kahju eest.

Voliniku kantselei nõustab inimesi ka juhtudel, kui tööandja teeb ettepaneku õiguste rikkumist kokkuleppe teel rahaliselt hüvitada.

Lõppeval aastal pöördus voliniku kantseleisse 192 inimest, kes kahtlustasid, et neid on ebavõrdselt koheldud nende soo, perekondlike kohustuste, vanuse, puude, rahvuse, nahavärvuse, seksuaalse sättumuse või veendumuste tõttu. Võrreldes eelmise aastaga kasvas volinikule esitatud kaebuste arv 65%. Kõige rohkem kaebusi oli seotud tööeluga.