Naiste arv nimekirjade eesotsas on veidi kasvanud

13.02.2015

Erakondade valimisnimekirjade naiskandidaatide osakaal ei ole viimase 10-15 aasta jooksul oluliselt muutunud, küll aga on mõnevõrra kasvanud naiste arv nimekirjade eesotsas, selgus võrdõigusvoliniku kantselei tellitud 2015. aasta Riigikogu valimiste nimekirjade analüüsist. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on toimunud muutused positiivsed, kuid arenguruumi on veel küllalt.

„Uuemad uuringud toovad välja, et Eesti elanikud soovivad näha seni üsna meestekeskses Riigikogus rohkem naisi. Vähemalt sõnades pole selle vastu ka enamik erakondi,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.

„Erakondadel on võimalik teadlikult soodustada või piirata naiste valituks osutumist ning seda ka siis, kui naisi on nimekirjades vähem kui mehi. Seega on erakondade roll Riigikogu tulevase koosseisu määramisel keskne.“

2015. aasta Riigikogu valimistel moodustavad naiskandidaadid vaid 27% kõigist kandidaatidest. Võrdõigusvoliniku kantselei tellitud analüüs näitas, et ehkki viimaste Riigikogu valimistega võrreldes on naiskandidaatide osakaal tõusnud, on see samal tasemel kui 1999. ja 2007. aastal. Seega, viimase 10-15 aasta jooksul ei ole naiste osakaal valimisnimekirjades kuigivõrd muutunud.

Kõige rohkem naiskandidaate on Rahva Ühtsuse Erakonnas ja parlamendierakondadest Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas – mõlemas ligi 37%. Enam kui poole vähem on naisi kandidaatide seas Eesti Iseseisvusparteis ja erakonnas Eestimaa Rohelised. Riigikogu erakondadest on naiskandidaate kõige vähem Reformierakonnas ja IRLis, kummaski 24 %.

Kõigi erakondade puhul on ringkondlike nimekirjade esinumbrite seas mehi märksa rohkem kui naisi. Kõige rohkem on naiskandidaate esinumbrite seas Keskerakonnal – 12 ringkonnast viies ehk 41,7%, EKRE-l ja IRL-il on naised esinumbriteks kolmes ringkonnas, Reformierakonnas kahes ning Sotsiaaldemokraatlikus erakonnas ja Vabaerakonnas on naine esinumber vaid ühes ringkonnas.

Ka ringkondlike nimekirjade esikolmes on naised kõigis erakondades alaesindatud. Kõige rohkem naisi esikolmes on Sotsiaaldemokraatlikul erakonnal – 36,3%, teise asetusega kandidaatidest on sotsidel naisi rohkemgi kui mehi, 66% neist on naised. Järgneb Keskerakond 33 % naiskandidaatidega esikolmikus, EKRE-l on naisi esimese kolme seas 30%. Kõige vähem on naisi ringkondlike nimekirjade esikolmes Reformierakonnal – 22%, IRL-il ja Vabaerakonnal on esikolmes naisi 25% ehk veerand kandidaatidest.

Kui ringkonnanimekirjade puhul järjestatakse kandidaadid vastavalt saadud häältearvule ümber, siis kompensatsioonimandaadid jagatakse erakondade seatud järjestuse põhjal kinnises nimekirjas. Erakondade üleriigilised kinnised nimekirjad annavad seega võimaluse kindlustada või oluliselt suurendada kandidaadi tõenäosust osutuda valituks. Kui Sotsiaaldemokraatide ringkondlike esinumbrite seas ei olnud palju naisi, siis kinnise nimekirja esikümnes on sotsiaaldemokraatidel naisi meestest rohkem, 10-st 6. Keskerakonnal on kinniste nimekirjade esikümnes mehed ja naised pooleks. Seevastu näiteks EKRE-l, kel olid ringkondlikus nimekirjas veerand naised, ei ole riikliku nimekirja esinumbrite seas üldse naisi. Keskerakonnal on naiste esindatus suhteliselt tugev nii ringkondlike kui riiklike nimekirjade esimese kahekümne seas. Reformierakonna kinnistes nimekirjades on naisi kahekümne seas vähe, esikümnes vaid kaks naist ja kohtadel 11-20  kolm naist.

Erakondade valimisnimekirjade analüüsi autor on Glasgow ülikooli teadur Mirjam Allik, analüüs valmis võrdõigusvoliniku kantselei projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Projekti rahastatakse Norra toetustest 2009-2014. Võrdõigusvoliniku kantselei tänab koostöö eest Vabariigi Valimiskomisjoni.

Loe analüüsi tervikteksti

Norway Grants