Strateegilisest hagelemisest – olukord ja väljavaated Eestis

21.04.2015

Mari-Liis Sepper, võrdõigusvolinik

Võrdõigusvoliniku kantselei võttis mõned aastad tagasi kasutusele mõiste strateegiline hagelemine, mille ingliskeelseks angloameerika õigussüsteemis tuntud vasteks on strategic litigation. Millega on tegu? Hagelemine tähistab pidevat kohtuskäimist, mitte ühekordset hagemist. Strateegiliselt hagelevad organisatsioonid ja asutused, kelle eesmärgiks on kujundada teadlikult kohtupraktikat, mh juhtudel, kui kohtupraktikat ei ole või seda on vähe. Samuti võib eesmärgiks olla õiguspoliitiliselt olulistes juhtumites kohtu poolt õiguse tõlgenduse saamine. Kohtulahendid ja -tõlgendused võivad viia ka suuremate õiguspoliitiliste muudatusteni, mis samuti võib olla strateegilise hageleja taotlus. Hageleja valib välja juhtumid, millega kohtusse minna, organiseerib õigusabi ning võtab kohtuskäimise kulud enda kanda, seejuures võib tegutseda ta nii kannatanu nimel kui tema eest ehk enese nimel, olenevalt kehtivast menetlusõigusest. Selliselt tegutsedes võimaldatakse inimesele, kelle juhtumi pinnalt hagelemine toimub, igakülgne abi ja toetus, et vaidlus või kaebus saaks sisuliselt lahendatud kohtu poolt.

Millist kasu võiks tõusta strateegilisest hagelemisest?

Hageleda võib põhimõtteliselt iga huvikaitseorganisatsioon või asutus, kelle põhitegevus on teatud inimgrupi huvide kaitse või avaliku huvi eest seismine. Eestis on paar viimast aastat räägitud strateegilisest hagelemisest just inimõiguste kontekstis, teatud määral ka keskkonnaõiguse valguses. Võrdõigusvoliniku kantselei alustas 2013. aastal Norra toetuste abil diskrimineeritute juhtumite kohtusse viimist. Võrdõigusvolinik, kelle kantselei saab igal aastal umbes paarsada diskrimineerimiskaebust, valib välja juhtumid, milles soovitakse kohtulahendit. Seda kas õiguse tõlgendamiseks või avalikkusele signaali saatmiseks, et teatud käitumine või tegevus on kehtivate võrdõigusseadustega vastuolus.

Voliniku üks ajend alustada diskrimineerimisasjades strateegilise hagelemisega oli kohtulahendite vähesus. Vähene teadlikkus 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seadusest ning 2009. aastal jõustunud võrdse kohtlemise seadusest ning nende võimalustest on üks põhjus, miks lahendeid on vaid üksikuid. Samuti on mõneaastane kogemus hagelemisel näidanud, et diskrimineerimise tõttu kannatanul ongi väga raske üksi ilma toetava organisatsiooni või isikuta kohtusse pöörduda. Selleks on vaja häid õigusteadmisi, aega, head närvi ja kopsakat rahakotti. Samuti ei pruugi kohtulahend anda tulemust, mida soovitakse.

Aastaid olid välja mõistetud kahju hüvitamise summad sellised, mis mõjutasid õigusrikkumist kogenud inimesi pigem otsustama oma õiguste eest seismine katki jätma. Ka õigusprofessionaalid – advokaadid ja kohtunikud – ei pruugi tunda võrdõigusseadusi ega neis sisalduvaid nõudmisi.
Kasu saab seega eelkõige inimene, kelle õiguste eest seismise vaeva võtab hageleja kaaskanda. Samuti on hageleja eesmärk laiem positiivne mõju – nii õigussüsteemile kui ka avalikkuse käitumisele ja hoiakutele. Hagelemise tulemused tehakse üldjuhul avalikuks ning see teadvustab inimestele erinevaid elulisi olukordi, mis võivad olla seadusega vastuolus – seeläbi mõjutataksegi inimeste käitumist laiemalt.

Voliniku kantselei võimalused lubavad praegu tegeleda umbes 3-4 kohtusse viidud kaasusega aastas. Seoses kohtumenetluste pikkusega on vara rääkida tulemustest, pigem kogemustest ja tähelepanekutest. Käesoleva aasta 10. aprillil korraldaski volinik seminari, kus õigusspetsialistid ja huvikaitseorganisatsioonid arutasid, kuidas saab strateegiliselt lähenedes diskrimineeritute õigusi paremini kaitsta. Seminaril jagasid kogemusi eksperdid Põhja-Iirimaalt ja Saksamaalt.
Anne McKernan Põhja-Iirimaa võrdõigusorganist tõi välja, et juhtumi valimisel lähtuvad nad küsimuse olulisusest ühiskonna jaoks. Samuti valivad nad välja juhtumid, kus inimene seisab vastamisi väga suure organisatsiooniga ning on seetõttu ebavõrdses olukorras ega saa ilma toeta oma õiguste kaitseks kohtusse minna. Vera Egenberger diskrimineeritute õiguseid kaitsvast vabaühendusest (Büro zur Umsetzung von Gleichbehandlung e.V.) rõhutas, et oma praktikas valivad nad kohtusse minemiseks need kaasused, mille osas mitu juristi on seisukohal, et suure tõenäosusega saavutatakse võit. Seminaril tõdeti seega, et strateegilise hagelemise puhul on oluline leida õige kaasus, millega kohtusse minna.

Edasised arengud

Sel aastal laiendas voliniku kantselei diskrimineerimise liike, mille osas hageletakse strateegiliselt. Kui seni valiti välja vaid soolise ning mitmese diskrimineerimise (ebavõrdse kohtlemise on põhjustanud mitu tunnust korraga – nt sugu ja puue või sugu ja vanus) juhtumeid, siis nüüd otsitakse ka puuetega inimeste diskrimineerimise kogemusi, mille pinnalt võiks tekkida kohtuasju.

Samuti on kavandamisel võrdse kohtlemise seaduse muutmine, millega antakse volinikule õigus pöörduda kohtusse ka enda nimel, et kannatanu ei peaks võtma jalge alla aastate pikkust ning sageli ka närve kulutavat kohtuteed. Sellisel juhul saaks võimalikuks hagemine ka asjades, kus kannatanu ei saa töösuhte kestmise tõttu või haavatava olukorra pärast ise diskrimineerija vastu minna. Samuti siis, kui tegemist on juurdunud diskrimineeriva praktikaga, nagu näiteks lapsehoolduspuhkuselt naasnud naiste tööalaste õiguste rikkumine, mis võib organisatsiooniti võtta massilisi mõõtmeid. Seadusemuudatus teeks võimalikuks sisukama ja efektiivsema võrdõigusseaduste järelevalve voliniku poolt.

Selle kevade seminar andis ka lootust, et huvikaitseorganisatsioonidel on Eestis väljavaateid ja võimalusi tegeleda huvikaitsega ka strateegilise hagelemise töömeetodit kasutades. Olulised partnerid hagelemisel – advokaadid – on saanud mitmeid koolitusi nii võrdõigusvolinikult kui ka Inimõiguste Keskuselt ning näitavad üles suurenevat huvi selle Eestis veel suhteliselt uudse õiguskäitumise vastu. Lähiaastatel on oodata seega huvitavaid arenguid ning esimesi töötulemusi ja kohtulahendeid, mida saab pidada strateegilise hagelemise viljaks.