Kaasavast haridusest struktuurifondide rahastatud tegevustes

20.10.2016

Iivika KaldenEL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne

EL ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

 

Hariduspoliitikas lähtub Eesti kaasava hariduse põhimõttest. See tähendab, et kõikidele lastele, olenemata nende erinevatest vajadusest, peab riik looma kõik tingimused hariduse omandamiseks tavakoolis. Kaasav haridus annab haridusliku erivajadustega lastele võimaluse juba koolipingis tunda ennast teiste lastega võrdväärsena ja õppida koos teiste õpilastega. Need on eesmärgid, mille Eesti riik on enda jaoks kirja pannud ja mille poole meie hariduspoliitika pürgib – võrdsed võimalused hariduses.

Eestis on 23 633 õpilasel ehk 16,8% üldhariduskooli õpilaste koguarvust märgitud erineva tunnusega hariduslik erivajadus.[1] Haridusliku erivajadusega õpilaseks loetakse õpilast, kes riiklikus õppekavas või temale kohandatud individuaalses õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamiseks vajab täiendavate tugimeetmete rakendamist või eriõppe korraldust.[2] Puudest tuleneva kohanduse tegemine hariduses annab puudega õpilasele võrdse olukorra teiste õpilastega.

Võrdset kohtlemist hariduses kaitseb Eestis põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja võrdse kohtlemise seadus. Samuti on Eesti ühinenud mitme puuetega inimeste õigusi kaitsva rahvusvahelise lepinguga, sh ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga.

Puuetega laste vajadused minu projektis?

Erivajaduste puhul rakendatakse õpilastele tugimeetmeid. Näiteks peab õpilasel olema võimalus kasutada eripedagoogi, psühholoogi või sotsiaalpedagoogi abi, kui selleks tekib vajadus. Õpilasel on võimalus õppida diferentseeritud õpetamise[3] klassis (individuaalne abi rühmas/klassis, tegevused vastavalt vajadustele ja võimetele, õpe koos tugispetsialistidega), teda on võimalik abistada väljaspool õppetunde, tagatakse eripedagoogiline või logopeediline abi ja vajadusel koostatakse individuaalne õppekava.[2] Puuetega lastele peavad olema tagatud ka ligipääs haridusmaterjalidele, õppevarale, klassiruumidele kui ka sanitaartingimustele. Võrdne kohtlemine tähendab näiteks seda, et õpilasele kohandatakse klassiruum – ratastoolis liikuvale õpilasele hangitakse sobiva kõrgusega kirjutuslaud ning ka treppidele paigutatakse trepironijad või kaldteed. Või kui näiteks klassiruumis on kuulmislangusega laps, võimaldatakse tal istuda klassiruumi ette õpetajale lähemale või samal ajal lugeda tunni materjale arvuti vahendusel või paberkandjal. Võimalik on ka viipekeeletõlgi kasutamine või suulise eksami korral antud õpilasele hoopis kirjaliku eksami tegemine. Ka õppeportaale ja kõike muud õppetegevusega seonduvat saab kohandada. Erivajadusi ja inimesi on erinevaid ning vastavalt nende vajadustele tuleb tingimusi kohandada.

Euroopa Liidu struktuurifondides on 2014-2020 eelarveperioodi raha kasutamisel kohustuslik järgida võrdse kohtlemise põhimõtet, sh tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Niisiis tuleb kõikide struktuurifondidest toetatud tegevuste puhul vältida puude alusel diskrimineerimist ja toetada puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomist. Nõue kehtib nii toetuse jagamist korraldavatele asutustele kui ka toetuse saajatele ning selle järgimine on kohustuslik nii struktuuritoetuste planeerimisel ja jagamisel kui ka kasutamisel ning seires ja hindamisel.

Praktikas tähendab see, et kui sa saad oma haridusprojekti või -programmi rahastust EL struktuurivahenditest, siis peavad sinu tegevused, teenused, rajatised jms olema ligipääsetavad erivajadustega inimestele. Hea on juba projekti tegevuste kavandamisel kaasata eksperte ja puuetega inimeste esindajaid. Abi selleks saad näiteks MTÜ Ligipääsetavuse foorumilt või Puuetega Inimeste Kojalt.

Head praktikad

Näiteks, kui su projekti eesmärgiks on rajada õpilastele veebikeskkond, siis tee see ligipääsetavaks ka nägemispuudega õppijatele (teksti suuruse ja kontrasti muutmise võimalused, materjalid sobituvad tekstilugemisprogrammidega) ning kuulmispuudega õpilastele (videod ning kuulamisülesanded on varustatud tekstiga). Tähtis on keskkonna vastavus veebilehekülgede juurdepääsetavuse nõuetele WCAG 2.0 AA[4].

Kui su projekti eesmärgiks on arendada koolivõrku, siis tee see ligipääsetavaks ka liikumispuudega inimestele. Olemas võiks olla nii inva-WC kui ka kaldteed, vajalikud käsipuud ja muu seesugune. Ka viidad ruumidele peaksid olema arusaadavad nägemispuudega inimestele – mängida võiks näiteks värvide kontrastsuse (tume kiri heledal taustal ja vastupidi; kiri on mittepeegelduval taustal) ja suurusega ning kasutada punktkirja. Selleks, et kooliruume saaksid kasutada mugavalt kõik õpilased, ka need, kellel on erivajadused, peaks koolihoonete projekteerimisel ja ehitamisel lähtuma niinimetatud universaalse disaini põhimõtetest. Universaalne disain ehk kaasav disain on toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral inimestele kasutatavaks, ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Kusjuures, kaasava disaini lahenduste kasutamine parandab kõikide inimeste ligipääsetavust. Näiteks on kaldteede ja käsipuude kasutamine mugav ka teistele inimestel, mitte vaid ratastoolis liikujatele.

Kui koolile tellitakse raamatukogudesse või arvutiklassidesse uut tehnikat, siis ka neid saab kohandada erivajadustega õpilastele. Ratastoolis inimestele on olemas näiteks sobiva kõrgusega arvutilauad. Arvutite enda juures peaks saama kasutada ekraanilugejat või tekstilugemisprogrammi, hiir võiks olla reljeefne või hoopis pedaalina. Neile, kes saavad kasutada vaid üht kätt, on olemas vasakule või paremale käele mõeldud klaviatuurid. Või kui mureks on peenmotoorika, siis on olemas ka suuremaid klaviatuure.

Karjäärinõustamiste korraldamisel võiks ka kõik infomaterjalid olla ligipääsetavad. Muidugi võiksid ka karjäärinõustajad omada teadmisi sellest, kuidas nõustada puuetega õppijaid. Võimalusi erivajadustega õpilastele paremaid lahendusi leida on tõesti mitmeid. Tuleb vaid teada, kellele antud vahendid ja teenused kasutamiseks mõeldud on ja millised on vajadused.

Näiteid meilt ja mujalt

Häid näiteid erivajadustega õpilastele võrdsete võimaluste loomisel leiab nii Eestist kui ka mujalt Euroopast. Perioodil 2008-2014 arendati Eestis Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) programmis “Hariduslike erivajadustega õpilaste õppevara arendamine” välja portaal www.hev.edu.ee, mis koondab infot hariduslike erivajadustega õpilaste õppe, õppevara, projektide, ürituste, täiendõppekursuste ja teemakohase kirjanduse kohta. HEV-portaalist on suur kasu nii haridusliku erivajadusega õpilastele kui ka nende õpetajatele.

Euroopa Majanduspiirkonna rahadega toetati aastatel 2014-2016 projekti „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis“[5], mille rakendajaks oli Eesti Noorsootöö Keskus. Projekti eesmärgiks oli lasteaedades ja koolides (kokku 40 asutust) edendada kaasavat haridust ning suurendada suutlikkust riskirühma kuuluvate lastega tegelemisel. Samuti keskendus projekt võimalike riskide vältimisega, milleks on näiteks laste õpimotivatsiooni langus, koolist väljalangemine, probleemne käitumine.

Eelmisel ESF eelarveperioodil rahastati Poolas Toruńis projekti „Ma räägin, kuigi ma ei räägi – alternatiivsed suhtlusmeetodid Toruńi kooli nr 26 õpilastele“.[6] Projektiga arendati ühes Toruńi koolis välja metoodika, kuidas süsteemselt parandada kommunikatsiooni kõnepuudega õpilastega. Kasutades erilisi lugemismaterjale ja arvutipõhist kõnegeneraatorit, aidati kõnepuudega õpilastel suhelda õpetajatega. Suhtlemisel kasutati näiteks inimeste, objektide, tegevuste ja situatsioonide piktograafilisi sümboleid. Olulise projekti osana koolitati õpetajaid ja terapeute. Tänu projektile lihtsustati erivajadustega õpilaste võimalusi ja ka nende tugiisikud kui ka õpetajad said teadmisi ja kogemusi juurde.

Aastatel 2012-2013 käivitati Ungaris, Szilvásváradis, programm erivajadustega laste sotsiaalse integratsiooni parandamiseks[7], mille eesmärk oli välja töötada lahendused erivajadustega laste koolis paremaks hakkamasaamiseks. Sealjuures kaasati programmi veel koostööpartnereid kodanikuühiskonnast kui ka lapsevanemaid. See kõik pidi parandama üldist ühiskonna sallivust erivajadustega inimeste suhtes ja suurendama kuulmispuudega õpilaste edukust suundumisel tööturule. Tegevuste käigus arendati õppemeetodeid, parandati koostööd erinevate osapooltega ja kohandati koolivõrgus pakutavaid teenuseid. Samuti kohandati õppevahendeid ja tehnilisi lahendusi.

Küsi nõu ka võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest

Need olid vaid mõned head näited uuendusmeelsetest ettevõtmistest hariduslike erivajadustega laste kaasamisest ja neile paremate õpitingimuste loomisest. Kindlasti on veel palju teha selleks, et kõik lapsed saaksid võimalikult hea hariduse.

Juhul, kui sul tekkis küsimusi erivajadustega laste huvidega arvestamise kohta oma programmis või projektis, siis võid julgelt pöörduda ka Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse poole. Kompetentsikeskuse kontaktandmed ja lihtsad ning arusaadavad abimaterjalid koos näidetega on leitavad kompetentsikeskuse veebilehel www.vordoigusvolinik.ee/kompetentsikeskus/.

[1] Eesti Hariduse Infosüsteemi andmed seisuga 10.11.2012, väljavõte: Haridus- ja Teadusministeerium (2014): Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon. URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/hev_kotseptsioon.pdf, (11.10.2016).

[2] Haridus- ja Teadusministeerium (2014): Hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse kontseptsioon. URL: https://www.hm.ee/sites/default/files/hev_kotseptsioon.pdf, (11.10.2016).

[3] Tartu Ülikool (2016): Laste õpetamise ja kasvatamise diferentseerimine erivajaduste identifitseerimise väljundina. URL: https://sisu.ut.ee/eviddiferents/%C3%B5petamise-diferentseerimine, (19.10.2016).

[4] Vaata lisaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2016): WCAG 2.0 rakendusjuhised. URL: https://www.mkm.ee/et/wcag-20-rakendusjuhised, (19.10.2016).

[5] Hea algus (2014): Algas projekt “Laps turvalises haridussüsteemis: kaasamine ja sekkumine kõigi laste huvides”. URL: http://www.heaalgus.ee/blog/2014/09/22/algas-projekt-laps-turvalises-haridussusteemis-kaasamine-ja-sekkumine-koigi-laste-huvides/, (20.10.2016).

[6] European Social Fund (2012): Projects. I talk, though I don’t speak. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=en&projectId=324, (11.10.2016).

[7] European Social Fund (2014): Projects. School to work for children with special needs. URL: http://ec.europa.eu/esf/main.jsp?catId=46&langId=et&projectId=1062, (29.07.2016). (11.10.2016).