Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul

Võimalus õppida peab olema võrdne kõikidele inimestele sõltumata tema vanusest, soost, rahvusest, sotsiaalsest seisusest, poliitilistest veendumustest, tervisest, puudest jm.

Võrdsed võimalused hariduses tähendab võrdset juurdepääsu kõikidele haridusastmetele ja -valdkondadele, mis peaks looma kõigile võrdsed võimalused saada formaalset ja mitteformaalset haridust. Küsimus ei piirdu üksnes lasteaedade ja koolivõrgu piisavuse ja füüsilise ligipääsetavusega, oluline on, et hariduse võimalusi, sh ka väljaspool formaalharidussüsteemi pakutavaid õppimisvõimalusi (sh koolitused), saaks igaüks täiel määral kasutada.

Võrdsed võimalused haridusprotsessis tähendavad, et alus-, alg- ja põhihariduses õpivad kõik sama õppekava alusel ja samu aineid saavad samu kogemusi ja oskusi ning neile esitatakse ühesuguseid nõudmisi ja stereotüüpidest vabu ootusi; ei esine suuri erinevusi gümnaasiumi õppesuundade ja valikkursuste valikutes; kasutatakse selliseid õppemeetodeid ja -materjale, mis on vabad stereotüüpidest, sh aegunud soorollidest; arvestatakse individuaalsete erinevustega õpilaste õpistiilides ja toetatakse mitmekesisust.

Haridusvaldkonna asutuste – lasteaedade ja koolide, neid administreerivate üksuste tasandil tähendab võrdsete võimaluste põhimõtte järgimist värbamisel ning töökollektiivi mitmekesisust. Töötajaid koheldakse ja väärtustatakse võrdselt kõigis haridustöötajate rühmades ja kõigil astmetel, sõltumata nende perekondlikust seisust, soost, soolisest või seksuaalsest identiteedist, rahvuslikust või usulisest taustast ja veendumustest, vanusest või puudest.

Allpool on kirjeldatud erinevaid võimalusi haridusvaldkonna meetmetes võrdsete võimaluste, sh sooline võrdsus edendamiseks.
 

Meede 1.1. Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine
Soolise võrdõiguslikkuse saavutamise eesmärgiks on haridus- ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamine.

Strateegiline eesmärk haridusvaldkonnas: sooliste lõhede vähendamine hariduses (õpitulemustes ja haridusteede valikus), sooliselt stereotüüpsete karjäärivalikute vähendamine, sh tütarlaste suunamine loodus- ja täppisteaduste ning IKT erialadele ja poisslaste suunamine haridus-, sotsiaal- ja meditsiinivaldkondadesse.

Naistele ja meestele võrdsemaid võimalusi tagavad põhimõtted ja tegevused:

1) Soolise võrdõiguslikkuse eesmärke, sh soolise ebavõrdsuse vähendamist hariduses peetakse silmas karjääri ja õppe nõustamismetoodikate arendamisel ning teenuste standardite väljatöötamisel.

2) Välja töötada värbamispõhimõtted Rajaleidja keskustesse, mis aitaksid suurendada neis meestöötajate osakaalu.

3) Rajaleidja keskuste spetsialistide täiendkoolitused käsitlevad vähemusgruppide võrdse kohtlemise teemasid ning soorollide sotsialiseerimise küsimusi.

4) Karjääriteenuste spetsialistide koolitus ja ettevalmistamine, mis tagaks nende oskused ja pädevused hariduse, tööturu, elukutsete senise soolise segregatsiooni käsitlemisel ning varustaks teabega, mis aitaks muuta soostereotüüpseid valikuid, pidades silmas soolise võrdsuse eesmärke (tööturu segregatsiooni vähendamine, ettevõtjate seas naiste osakaalu suurendamine jms).

5) Õppe nõustamisteenuseid pakkuvate spetsialistide teadlikkuse tõstmine soorollide sotsialiseerimisest ning nende mõjust laste käitumisele, õpimotivatsioonile ning identiteedi kujunemisele.

6) Koolitused karjääriõpetuse õpetajatele, mis täiendavad õpetajate teadmisi sooaspektidest hariduses ning karjääri- ja erialavalikutes.

7) Tagasisidet analüüsides pööratakse tähelepanu soolistele aspektidele, tütarlaste ja poiste erinevatele seisukohtadele, probleemidele, motivatsioonile ning arvestatakse nendega teenuste edasiarendamisel.

8) Avalikkusele ja seotud osapooltele suunatud üritustes, metoodilistes juhend- ja teabematerjalides välditakse soolisi stereotüüpe erialade ja ametite tutvustamisel.

9) Rajaleidja portaali liidetakse materjalid, mis selgitavad tööturu soolise segregatsiooni põhjuseid ja tagajärgi ning soolise võrdsuse eesmärke.

10) Karjääri- ja nõustamisteenuste võrgustikku on kaasatud noorte, vähemusrahvuste ja puudega noorte esindajad ja/või huvikaitsjad.

 

Meede 1.2. Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine
1) Soolise võrdõiguslikkuse ja vähemusgruppide võrdse kohtlemise koolitused on ette nähtud õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu- ja täiendusõppe programmides.

Haridusjuhtide, koolijuhtide, õpetajate, kutseõpetajate ning haridusvaldkonna sisekoolitajate täiendusõppesse ning koolikollektiivide ühisesse õppimisse haridusuuenduste rakendamiseks ning noortevaldkonna töötajatele suunatud koolitustesse on integreeritud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamiseks vajalikud teadmised ja oskused vähemusgruppide normide järgimiseks haridusasutustes.

Eelnevalt nimetatud teadmised ja oskused on vajalikud individuaalseks lähenemiseks, mis on võimalik vaid siis, kui osatakse arvestada selliste piirangutega, mis tulenevad keskkonnapoolsetest ootustest sookohasele käitumisele või rahvuskultuurilistest erinevustest.

2) Juurdepääsetavuse ja erivajaduste teemasid käsitletakse õppejõudude põhi- ja täienduskoolituses. Teiste kõrgkooli töötajate koolitamise või teavitamise ulatus sõltub nende konkreetsest töövaldkonnast. Üldpõhimõtetest teavitatakse kõiki haridusasutuse töötajaid.

3) Õpetajate ja koolijuhtide täiendusõppe pakkujate kvaliteedikriteeriumide kehtestamisel tuleb nõuda nende kursisolemist nüüdisaegse soo ja hariduse käsitlusega, et vabaneda bioloogilisest essentsialismist (ettekujutusest, et sotsiaalsed erinevused tütarlaste ja poiste vahel, naiste ja meeste vahel on kaasasündinud, loomuomased ja paratamatud) ning soolise võrdõiguslikkuse edendamise ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute, sh puudega inimeste võrdse kohtlemise õigusnormidega.

4) Tunnustatud eri- ja ametialase kirjanduse ja teadusartiklite valikul, väljaandmisel ja levitamisel lähtutakse vajadusest tutvustada soo ja hariduse teemalisi publikatsioone nn kriitilise pedagoogika valdkonnast.

5) Koolidirektorite järelkasvuprogrammidesse osalejate valimise konkursi tingimuste kehtestamisel jälgitakse, et need ei kujuneks ebasoodsamaks soo/soolisuse, rahvuse, vanuse või puude alusel kategoriseeritavatele isikutele. Eelkõige on oluline vältida meie kultuuris juurdunud maskuliinsuse ja feminiinsusega seostatud omadussõnade kasutamist ja oskuste rõhutamist.  Järelkasvuprogrammide teemade hulka kuuluvad põhiteadmised keelatud diskrimineerimise alustest ja naiste ja meeste, eri vanuses ja erinevast rahvusest töötajate võrdse kohtlemise normidest.

6) Mõttekodade, seminaride, õpiürituste korraldamisel arvestatakse barjääridega –  välistingimustega, mis võivad takistada osalemist kas soo (soorollide, perekohustuste), vanuse (eelarvamused, hoiakud), rahvuse (keeleoskus) või puude (viipekeeletõlkide puudumine, füüsiline juurdepääs) tõttu.

7) Vastavalt Eesti elukestva õppe strateegia eesmärgile, saavutada aastaks 2020 üldhariduse õpetajaskonna soolise struktuuri näitajateks 75% N /25% M, analüüsitakse selle saavutamise võimalusi ja lahendamist vajavaid probleeme koostöövõrgustike üritustel.

8) Iga-aastase tunnustusürituse jaoks väljatöötatavas tunnustusmudeli statuudis nähakse ette eraldi kriteeriumidena tunnustada parimaid algatusi sooteadliku pedagoogika rakendamisel ja/või HEV õpilaste kaasamisel.

9) Õpetajaameti kuvandi nüüdisajastamiseks ja maine tõstmiseks koostatud kontseptsioonis on üheks põhimõtteks nais- ja meessoost õpetajate võrdne kohtlemine ja lähtumine nüüdisaegsetest teadusuuringutest, mille kohaselt õpetaja sugu ei ole õpitulemuste puhul määrav. Meesõpetajate alaesindatus, milles väljendub tööturu segregatsioon, taastoodab stereotüüpe nagu oleksid naised vastutavad laste juhendamise ja õpetamise eest. Kontseptsioon peaks sisaldama selliste stereotüüpide muutmise eesmärke.

10) Kõikide tegevuste, eelkõige õpetaja kuvandi tutvustamise ja kujundamise puhul püütakse kummutada eelarvamusi eakamate õpetajate suhtes.

11) Kontseptsioonis nähakse ette senisest suuremad ressursid haridusvaldkonna uuringutesse, mis lubavad hariduse ja kasvatuse küsimusi hoida avalikkuse tähelepanu all.

12) Organisatsioonide ja töötajate hindamispõhimõtete, -mudelite ja standardite väljatöötamisel ja edasiarendamisel on arvestatud vajadusega lülitada professionaalsuse kriteeriumideks variõppekava analüüsimine soo aspektist ning õpilastevaheliste vägivallailmingutega toimetulek.

13) Uuringute ja analüüside tellimisel ja läbiviimisel täidetakse soolise võrdõiguslikkuse seaduses kehtestatud normi, mille järgi läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele (SoVS § 10).

14) Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks uuringute ja analüüside läbiviimisel kogutakse ja analüüsitakse andmeid ja olukorda soo, rahvuse ja vanusegruppide lõikes, et oleks võimalik hinnata läbiviidud tegevuste mõju soolise võrdsuse edendamisele ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdsete võimaluste tagamisele.

 

Meede 1.3. Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt
1) Juhul, kui kutsehariduses digitaalse õppevara väljatöötamisel keskendutakse tehnika, põllumajanduse, tootmise, töötlemise, transporditeenuste ja nendele tervise valdkondadele, kus on kolmekordne meessoost õppijate ülekaal, on oht, et naissoost õppijate võimalused kasutada digitaalseid õppevaralahendusi jäävad väiksemaks. Seetõttu pööratakse kutsealade propageerimisel tähelepanu haridusliku segregatsiooni vähendamisele ja meetme käigus nais- ning meessoost õppurite osakaalule neis valdkondades, kus uuenduslikku õppevara välja töötatakse.

2) Konkursside, hangete ning eksperttööde tellimustes seatakse tingimuseks, et õppevaralahenduste loomisele ning kasutuselevõtule eelneb nende testimine eri soost, vanusest ja rahvusest ning puudega õpetajate ja õpilaste poolt. Just erineva soolise sotsialiseerimise tõttu võivad hinnangud kujundusele, navigeeritavusele, interaktiivsusele ja õpimotivatsioonile olla erinevad.

3) Digitaalsete õppevaralahenduste väljatöötamisel peetakse silmas vajadust suurendada eelkõige tütarlaste huvi matemaatika, tehnika ja IKT ainete vastu, vältides soostereotüüpe ja koostades õppematerjale, mis arvestavad tütarlaste kogemusi ja huve.

4) Sotsiaalainetele väljatöötatavad õppematerjalid, õpiobjektid või e-kursused käsitlevad ühiskonna soolist kihistumist, sellega kaasnevaid probleeme ning soolise identiteedi kujunemist.

5) Teadlikkuse tõstmisel digivahendite kasutamisest õppeprotsessis arvestatakse nii humanitaar- ja sotsiaalainete kui ka loodus- ja täppisteaduslike ainete õpetajatele suunatud digikultuuri integreerimisvõimaluste ja infokirjaoskuse (info hankimine, info otsing jms) arendamise tasakaalustatusega.

6) Digivahendite loomise projektitaotluste hindamisel ja valikul on üheks kriteeriumiks loodava õppevara vastavus SoVS-is § 10 sätestatud normile – loodavad õppematerjalid peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Haridusvaldkonnas tähendab see eelkõige sooliste stereotüüpide vältimist ja kummutamist, traditsiooniliste nn naiste ja meeste tegevusalade/valdkondade vaheliste jäikade piiride lammutamist ja IKT ning loodusteaduste ja matemaatika propageerimist tütarlastele. Tekstid ja kuvandid (rollimudelid), videod ja muud audiovisuaalsed materjalid peavad nimetatud põhimõtteid silmas pidama.

7) Digivahendite loomisel arvestatakse puudega õpilaste erivajaduste ja juurdepääsuga.

 

Meede 1.4. Koolivõrgu korrastamine
1) Investeerimisprojektide väljakuulutamisega kaasneb juhend projektitaotlejatele, mis sisaldab konkreetsemaid eesmärke – läbiva teema „võrdsed võimalused“ arvestamisel.

2) Lisaks nn universaalsele disainile on oluline, et õppekava täitmiseks vajalike seadmete, sisustuse, õppe- ja töövahendite ostmisel pöörataks ühtviisi tähelepanu nii tehnoloogiaõpetuse kui käsitööainete nüüdisaegsete infotehnoloogiaga seotud seadmete hankimisele.

3) Meetme mõju hindamiseks kogutakse järgmiseid andmeid:

    • Projekti elluviimises osalenud töötajad sugude lõikes;
    • Projekti raames makstud töötasude andmed sugude/rahvuse lõikes ja ametikohtade/astmete kaupa, sh projekti administreeriva personali kulu.
 

Meede 1.5. Õppe seostamine tööturu vajadustega
1) OSKA koordinatsioonikogu moodustamisel ja ekspertide värbamisel jälgitakse osalejate soolise esindatuse tasakaalu, mis tagab erinevate valdkondade ja kogemuste arvestamise otsustusprotsessides.

2) Koordinatsioonikogu ja valdkondlike eksperdikogude liikmed saavad esialgsed teadmised tööturu soolisest segregatsioonist ja selle põhjustest ning sooaspekti olulisusest tellitavatest uuringutest, analüüsidest ja küsitlustest.

3) Informatsioonis tööturul vajaminevatest oskustest ja nende muutumistest peab arvestama vajadusega kaasa aidata tööturu soolise ja rahvuste segregatsiooni vähenemisele. Kuigi ametialade klassifikatsioonitasemete määramisel saab rõhutada rohkem töö olemust kui formaalhariduse ja koolituse nõudeid, on eesmärgiks võimalikult sooneutraalse keele kasutamine ametinimetustes (turvatöötaja vs turvamees jms).

4) Kompetentsipõhise enesehindamise veebikeskkonna loomisel arvestatakse, et keeles peegelduvad sageli sooliselt märgistatud sõnade tähendused, mis järgivad stereotüüpselt naistele ja meestele omistatud (sageli vastanduvaid) omadusi. Seetõttu on otstarbekas veebikeskkonna väljatöötamisel kasutada sooteadlike keelespetsialistide abi.

5) Tööturu koolitustellimuse koostamisel kasutatakse sooneutraalset keelt ja sooliselt märgistatud ametinimetuste vältimist, mis võivad piirata inimeste vabu valikuid.

6) Kutsehariduse maine tõstmisel arvestatakse tõsiasja, et negatiivne ettekujutus kutseõppurite kohta on omane pigem naistele kui meestele (10% vs 4%), naised ei pea ennast kutseharidusega kursisolevateks ja hindavad kutsehariduse mainet madalamaks kui mehed. Seetõttu on mainekujunduses oluline arvestada naissoost sihtrühma erihoiakute ja teadlikkusega.

7) Et teadlikkus kutseharidusega omandatud ametitest on sugude lõikes stereotüüpne (mehed teavad nn mehelikeks peetavaid ameteid, naised neid, kus traditsiooniliselt domineerivad naissoost töötajad), seatakse üheks eesmärgiks sellise segregatsiooni vähendamine ja sugudele omaseks peetavate ameti- ja kutsealade vahelise soolise eristamise lõpetamine.

8) Nn kasvuvaldkondade, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervisetehnoloogia ja teenuste, materjaliteaduse ja tööstuse praktikatoetuste määramisel ja toetuste saajate hulgas soolise tasakaalu saavutamiseks järgitakse soolise võrdsuse edendamises SoVS-i § 5, mille kohaselt otseseks või kaudseks sooliseks diskrimineerimiseks ei loeta nende soolist võrdõiguslikkust edendavate erimeetmete rakendamist, mis annavad eelised alaesindatud soole või vähendavad soolist ebavõrdsust.

Kuna kasvuvaldkondades on statistiliselt meesõppurite osakaal suurem võib praktikatoetuste määramisel kasutada erimeedet ja eelistada nimetatud erialadel naisõppureid eesmärgiga vähendada soolist segregatsiooni tööturul ja soodustada naiste tööle asumist nn majanduse kasvuvaldkondades.

9) IKT valdkonna propageerimisel ja tutvustamisel on üheks eesmärgiks seatud stereotüüpide ja müütide kummutamine, mis on seni suunanud tütarlapsi ja noormehi erinevatele erialavalikutele. Ennetava tegevusena aitab see vähendada soolist erinevust kasvuvaldkondade erialade sisseastujate hulgas.

10) Sooliste stereotüüpide kummutamist peetakse silmas LTT valdkonna erialade õppimis- ja karjäärivõimalustest teavitamisel, sh teadlaskonna arvukuse suurendamisel.

11) Töökohapõhise õppe rakendusmudelite väljatöötamisel ning õppekohtade loomisel järgitakse põhimõtet, et lisaks erineva suuruse ja erinevate valdkondade ettevõtetele oleksid esindatud nii peamiselt nais- kui peamiselt meestööjõuga ettevõtted, sh naisjuhtidega ettevõtted, mis võimaldaks suunata noori valima sooliselt ebatraditsioonilisi töökohti.

12) Praktika ja töökohapõhise õppe monitoorimisel ja uuringute läbiviimisel peetakse silmas soolisi aspekte ning soolist segregatsiooni tööturul ja püütakse välja selgitada barjäärid, mis võivad takistada sooliselt ebatraditsioonilisi ametivalikuid. Samuti analüüsitakse töökohapõhise õppe käigus puudega õppijatele töökohtade kohandamise olukorda.

13) Arendustegevustesse kaasatakse soolise võrdõiguslikkuse eksperte ja sotsiaalteadlasi.

14) Parimate praktikate ja töökohapõhise õppe pakkujate tunnustamisel peetakse silmas mõlema soo esindatust. Oluline on esile tõsta neid töökohapõhise õppe pakkujaid, kes on erivajadustega töötajale kohandanud töökoha ja –vahendid.

15) Kutseasutustesse loodavate ettevõtetega koostöö koordinaatorite ametikohtadele asuvate isikute teadmiste ja pädevuste hulka kuuluvad soolise ebavõrdsuse ning tööturu soolise segregatsiooni vähendamise ning vähemusgruppidesse kuuluvate isikute lõimimise eesmärkide teadmine ning vastavate meetodite valdamine.

16) Aineõpetajatele kavandatud täienduskoolitused ettevõtluse ja ettevõtlikkuse lõimimiseks oma ainetesse käsitlevad soolisuse ja ühiskonna soostruktuuri mõju tegelemisel ettevõtlusega.

17) Kutseõppe populariseerimiseks korraldatava projektikonkursi üheks hindamiskriteeriumiks seatakse projekti suunatus sooliste stereotüüpide vähendamisele haridus- ja kutsevalikutes.

18) Ettevõtlusõppe metoodika arendamisel ja õppevara koostamisel ning ettevõtlusõpet läbiviivate spetsialistide täienduskoolitustel pööratakse tähelepanu naisettevõtjate olukorra eripäradele, erivajadustele ning kogemustele. Sel eesmärgil lülitatakse partnerite hulka nt Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni või teiste organisatsioonide esindajad, kellel on teadmised ja rahvusvaheline kogemus naisettevõtluse edendamisest. Eesmärgiks on muuta õpetajate ja elanikkonna hoiakuid, mis peavad ettevõtlusega tegelemist ning ettevõtete juhtimist pigem meestele kui naistele sobivaks valikuks.

19) Ettevõtlusõppe materjalide koostamisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse seaduse nõuetest, mille kohaselt loodavad ja kasutatavad õppematerjalid peavad kaasa aitama naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele.

20) Pidades silmas naiste väiksemat aktiivsust ettevõtluses, pööratakse eraldi tähelepanu tütarlaste ja noorte naiste ettevõtlikkuse, loovuse, iseseisvuse ja algatusvõime arendamisele.

21) Kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide enesehindamise ja akrediteerimise kriteeriumide hulka kuulub arvestamine eri õppijagruppide erinevate olukordade ja vajadustega ehk eri soost, vanusest, rahvusest ja erivajadustega õpilaste võrdse kohtlemise põhimõtte järgimisega, mis peaks peegelduma statistilistes andmetes.

22) Akrediteerimisprotsessi läbiviimisel analüüsitakse, milliseid elukestva õppe võtmepädevusi arendatakse nendes õppesuundades, kus täna on õppurite hulgas oluliselt rohkem tütarlapsi ja milliseid nendes, kus õppuriteks on peamiselt noormehed. Kuna teadmised soolisest võrdsusest ja vähemusgruppidesse suhtumine on üheks osaks sotsiaalsetest ja kodaniku pädevustest, tuleb silmas pidada, et olenemata valitud kutsealast, peavad selle võrdselt omandama nii noormehed kui ka tütarlapsed.

23) Õppekavade sisustamine peab kaasa aitama õpilaste teadlikkuse tõstmisele ühiskonnas valitsevatest soolistest eelarvamustest ja stereotüüpsetest ootustest ning muutma kehtivaid stereotüüpseid hoiakuid, eelarvamusi ning suhtumist naise ja mehe rolli suhtes, julgustama poiste ja tüdrukute mitmekesisemaid ja mittetraditsioonilisi haridusvalikuid, toetades nende soolise identiteedi ja minapildi paindlikumat arengut.

24) Õppimisvõimaluste reklaamimisel jälgitakse, et info ja sõnumid ei taastooda ega süvenda soolisi, vanuselisi või rahvustega seotud stereotüüpe.

25) Õppekavade ja õppekorralduse analüüsimisel ja täiendamisel arvestatakse vanemaealiste, erineva emakeele ning erivajadustega õppurite olukorra ja võimalustega, et luua ka nõrgema konkurentsivõimega isikutele võrdsed võimalused õppes osalemiseks.

26) Tegutsevate ettevõtjate kaasamisel ettevõtlusõppe protsessidesse ning mentorite valikul jälgitakse sooliselt tasakaalustatud esindatuse nõuet ning vajadust vähendada soolisi stereotüüpe. Eriti oluline on tutvustada IKT valdkonnas tegutsevaid edukaid naisettevõtjaid, mis aitaksid kummutada müüte ja stereotüüpe, et IT valdkond sobib ainult meestele.

27) Sooliste stereotüüpide süvendamise vältimine teavitustöö käigus seades eesmärgiks eelarvamuste kummutamise. Seda eesmärki tuleb silmas pidada ka kavandatud konkursside tingimuste väljatöötamisel.

 

Meede 1.6. Täiskasvanud elanikkonna kompetentside arendamine
Hariduse omamine-mitteomamine on üheks keskseks küsimuseks eri gruppide võimaluste võrdsuse-ebavõrdsuse määramisel. Haridustee katkemise põhjused, õpingute jätkamise takistused, infokanalid sihtrühmadeni jõudmiseks jms on eri soost, rahvusest, puudega või eri vanuses inimeste puhul erinevad.

1) Väljakujunenud soorollide ja –normide piirava mõju vähendamiseks ei piisa näilisest sooneutraalsusest. Kavandatakse sõnumid eri sihtgruppidele, mis aitavad kummutada kultuuris sügavalt juurdunud uskumusi naistele ja meestele sobivate ametite ja erialade kohta.

2) Täiskasvanuhariduse osapoolte teadlikkus potentsiaalsete täiskasvanud õppijate soo, vanuse, rahvuse või puude alusel ilmnenud barjääridest hariduse omandamisel annab võimaluse arvestada eri rühmade erinevate vajadustega.

3) VÕTA informaalse õppena tuleb arvestada ka neid oskusi ja omadusi, mida on omandatud nt hoolduskohustuste täitmisel kodus.

4) Töötukassa karjäärispetsialistide täiendkoolituses on moodul, mis käsitleb vanuseliste ja sooliste stereotüüpide kummutamise vajadust ja meetodeid.

5) Toetuse andmise tingimusteks on eelnev sihtrühmasiste gruppide olukorra ja vajaduste analüüs, mis tagab, et toetatavad tegevused aitavad kaasa soolise ebavõrdsuse vähenemisele ning tagavad võrdse juurdepääsu tasemeõppesse kõigile vanuse- ja rahvusgruppidele ning puudega inimestele.

6) Tegevused, mis on suunatud potentsiaalsete õppijate leidmisele täiskasvanute hulgast, teavitamisele ja tugitegevuste arendamisele ning pakkumisele, arvestavad olemasoleva tööturu soolise segregatsiooni mõjudega ning naiste ja meeste erinevate käitumismustritega, sh teabe otsingu ja kasutamisega.  Arvestades, et põhi- või keskhariduseta täiskasvanute hulgas on meeste ülekaal, on oluline eelnevalt arvestada, milliste teabekanalite ja võrgustike kaudu vastav teavitustegevus just nendeni jõuaks.

7) Projektides tuleb hinnata ülalnimetatud põhimõtetega arvestamist.

8) Kuna haridustee katkestamise põhjused on naiste ja meeste puhul sageli erinevad, arvestatakse õppijate motiveerimisel sotsiaalseid faktoreid, mis nende käitumist soorollide ja sooideoloogia kohaselt mõjutab.

 

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne