Prioriteetne suund 11: IKT teenuste taristu

Infoühiskonna toimimise eelduseks on kaasaegse sidetaristu olemasolu. Kuigi enamikus Eesti piirkondades vastab sidetaristu kaasaja nõuetele, on ebavõrdses olukorras ääremaad, kus uue põlvkonna lairibavõrk pole veel kättesaadav. Eksisteerib turutõrge, mille tulemusel on hõredamalt asustatud aladel elavad inimesed ebasoodsas olukorras.

Tasakaalustatud regionaalse arengu huvides tuleb jätkata uue põlvkonna lairibavõrgu väljaehitamist. Samuti on Euroopa digitaalarengu tegevuskava on seadnud EL eesmargiks aastaks 2020 tagada kõikidele Euroopa elanikele juurdepääs internetiühendusele kiirusega 30 Mbit/s ja saavutada olukord, kus pooled Euroopa kodumajapidamistest kasutavad internetühendust kiirusega 100 Mbit/s.

Prioriteetse suuna lõpptulemusena on kõikidel Eesti leibkondadel ja asutustel juurdepääs uue põlvkonna lairibavõrgule, mis on eeldus teiste majandus- ja elualade potentsiaali rakendamiseks – tootlikkuse kasv avalikus ja erasektoris, IKT võimaluste rakendamine e-õppes, tervishoius, ettevõtluses, põllumajanduses ja paindlikumad töötingimused, nagu osaajaga töö ja kaugtöö (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020).

Kusjuures, taristu väljaarendamisel on oluline kujundada taristu nii, et selle kasutamine oleks mugav kõikidele huvigruppidele. Kasutatavusanalüüsiga tuleb leida süsteemis optimeerimist vajavad kohad, mille muutmine parendab kasutusmugavust, tõstab kasutamise efektiivsust, vähendab süsteemi valekasutusi vmt.

Meede 11.1 Uue põlvkonna lairibavõrkude arendamine
1) Projekti tulemuste kasutatavuse ulatuse määramisel kirjeldatakse peamiseid kasutajate gruppe ja orienteeruvat potentsiaalsete kasutajate arvu soo, vanusgruppide, rahvuse ja puudega inimeste lõikes, kusjuures esitatav statistika toetub alusuuringule.

2) Kogutakse andmeid projekti administreeriva personali ja baasvõrgu rajamisega tegelevate töötajate (projekteerimisest järelevalveni) töötasude kohta sugude ja ametialade lõikes.

 

Meede 11.2. Nutika teenuste taristu arendamine
1) Kasutatavuse testimisel kasutatakse soovitatavalt süsteemi lõppkasutajate erinevaid sotsiaalseid gruppe (naised, mehed, noored, eakad jms).

2) Persoonade kirjeldamiseks elusündmuste kaardistamisel võetakse arvesse erinevate sotsiaalsete gruppide (naised, mehed, vanus, puue ja rahvus) eelistused ja vajadused.

3) Projektitaotluste põhimõtetes, mille alusel komplekteeritakse projekti elluviiv rühm on kirjas soolise tasakaalu järgimise eesmärk.

4) Teenuste taristu ja riigi infosüsteemide arendamine, selle võimaluste teadvustamine ja kasutamine sõltub ühelt poolt sellest, kuivõrd suudetakse koondada senist arengut ja kogemusi puudutavat teadmust, seda analüüsida ja levitada; teiselt poolt sellest, kuivõrd suudetakse pakkuda uut teadmust, seda mõtestada ja nt ametnikkonnale pakkuda.

5) Tehnoloogiliste võimaluste kasutamisel on esmatähtsaks sotsiaalset olukorda sootundlikult kirjeldavate analüüside kättesaadavus, andmekogude kasutamine sooliste aspektide arvestamiseks jms.

6) Infoühiskonda puudutavate hindamiste, kontseptsioonide, uuringute ja analüüside raames arvestatakse sooliste aspektidega. Eelkõige selgitatakse välja digitaalse lõhe soolised iseärasused selleks, et neid erinevusi vähendada.

7) Koolitustel, seminaridel, töötubades, infopäevadel, konverentsidel ja kursustel käsitletakse turvateadlikkuse suurendamist, sh interneti kasutamisega seotud riske ja vägivallailminguid (sooline ja seksuaalne ahistamine jms).

8) Teavitustegevustes ja infomaterjalides välditakse soolisi stereotüüpe taastootvate tekstide ja piltide kasutamist ning püütakse neid sihipäraselt kummutada.

9) Peetakse silmas, et olenemata soost, rahvusest, vanusest ja puudest, peab kõigil ühiskonnaliikmetel olema kompetents neile vajalike e-teenuste kasutamiseks.

 

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne