Prioriteetne suund 8: Roheline infrastruktuur ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine

Struktuurivahenditega aidatakse kaasa EL-is ohustatud ning kaitstavate liikide ja elupaikade seisundi paranemisele või säilimisele ning maastike mitmekesisuse saavutamisele, tagades elupaikade toimimise ühtse ökoloogilise võrgustikuna.

Tegevused aitavad saavutada ELi linnu- ja loodusdirektiivides, ELi elurikkuse strateegias ja ELi rohelise infrastruktuuri strateegias seatud eesmarke. Koosmõjus maaelu arengukava sekkumistega panustatakse Eesti 2020 eesmarkide saavutamisse, aidates tagada pikaajalist varustatust ökosüsteemiteenustega ja soodustades uute ettevõtlusvõimaluste loomist maapiirkondades (Ühtekuuluvuspoliitika fondide
rakenduskava 2014-2020).

Järgnevalt on välja toodud meetmed, mis arvestavad võrdsete võimalustega rohelise infrastruktuuri ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamise projektides.

Meede 8.1. Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine
Naised ja mehed osalevad erineval määral nii loodusvarade kasutamises kui ka looduse alalhoius, mis tuleneb nende sotsiaalselt määratletud rollidest kui ka võimalusest mõjutada majandust, sotsiaalset ja looduskeskkonda puudutavaid otsuseid. Kliimamuutuste küsimused ja meetmed läbivad nii keskkonnakaitse, transpordi ja energia kui ka tootmise ja põllumajanduse valdkonda, kus tavapäraselt on otsustustasandil meeste ülekaal.

1) Kuna naiste ja meeste suhetes on erinevusi seoses keskkonna loodusressursside kasutuse ja säilitamisega, sellekohaste otsuste mõjutamisel, loodusressurssidest saadavas kasus ja asjakohases teadlikkuses ja hoiakutes, on oluline, et kõigis loodusressursse ning keskkonna juhtimist, alahoidu, kaits¬mist ning taastamist puudutavate tegevuste väljatöötamisel, sh kaitsekorralduskavade ja tegevuskavade koostamisel oleksid mõlemad soogrupid võrdselt esindatud. See tagab, et otsustamisel ei jääks kasutamata naiste erinevast elukogemusest tulenevad teadmised.

2) Projektitaotlustes, mida esitavad mittetulundusühingud ja sihtasutused, kohalikud omavalitsused ja omavalitsusliidud võib olla üheks hindamiskriteeriumiks või prioriteediks see, kuivõrd projektide ettevalmistusse on kaasatud kohaliku elanikkonna kõik grupid; kuivõrd poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku juurdepääsu taristu nagu teede, ülesõitude, sildade, truupide kavandamisel on konsulteeritud erinevate sotsiaalsete gruppidega, sh kohalike naisorganisatsioonidega; kas projekti elluviimise koordineerimiseks moodustatud projekti juhtrühm on sooliselt tasakaalus jms.

3) Meetme raames läbiviidavate keskkonnamõjude hindamisel arvestatakse meetme tegevuste vahetut või kaudset mõju inimeste heaolule, sotsiaalsetele vajadustele ja varale, mis toetub eri soo, vanuse- ja rahvusgruppidega konsulteerimisele/küsitlemisele.

 

Meede 8.2. Valmisoleku suurendamine keskkonnahädaolukordadele reageerimisel
1) Hüdrometeoroloogiajaamade sisseseade ning taristu uuendamine ja nende automaatsuse suurendamine parandab naissoost töötajate töötingimusi, kes on meteoroloog-tehnikute seas ülekaalus.

2) Meetme mõju hindamiseks kogutakse järgmiseid andmeid:
– Projekti elluviimises osalenud töötajad sugude lõikes;
– Projekti raames makstud töötasude andmed sugude/rahvuse lõikes ja ametikohtade/astmete kaupa, sh projekti administreeriva personali kulu.

 

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne