Prioriteetne suund 9: Jätkusuutlik linnapiirkondade areng

Jätkusuutliku linnapiirkondade arengu prioriteetne suund tugineb Eesti viie suurema linnapiirkonna säästva arengu strateegiatele, milles kajastatakse kõiki linnapiirkonna jätkusuutlikkuse aspekte, sh majanduslikke, keskkonna- ja kliimaalaseid, demograafilisi ning sotsiaalseid väljakutseid. Konkreetsetest tegevustest – lähtudes linnade spetsiifilistest väljakutsetest ning Eesti 2020 strateegia eesmärkidest – kaasrahastatakse nende strateegiate elluviimisel ELi fondidest säästva ning vähese CO2-heitega liikuvuse ja linnaruumi arendamist, lapsehoiu-ja lasteaiakohtade loomist, et vähendada liikumisvajadust ja toetada tööhõivet ning alakasutatud alade füüsilist, majanduslikku ja sotsiaalset taaselavdamist Ida-Virumaal (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020).
 
Meede 9.1. Linnapiirkondade jätkusuutlik areng

Linnapiirkondade jätkusuutlik areng on vahetult seotud sotsiaalsete protsessidega, sh demograafilise struktuuri (naiste ja meeste suhtarv vanusegrupis 20-39), naiste ja meeste haridustaseme, osalemisega tööturul, nende sissetulekute taseme ning osakaaluga kohalikus volikogus ning sotsiaalse kihistumise määra ja teenustele juurdepääsuga.

1) Võimaluste võrdsust suurendab see, kui meetmes arvestatakse naiste ja meeste eri vajaduste, huvide, teadmiste ning panusega linnalise liikuvuse ning inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamisse ning tagatakse puudega, eri vanuses ja rahvusest inimestele võrdsed võimalused juurdepääsuks avalikele teenustele.

2) Linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia ja tegevuskava koostamiseks kokkukutsutava töörühma koosseisu on lisaks KOV üksuste esindajatele kutsutud ka kohalike naisorganisatsioonide, eakate ühenduste ja puudega inimeste eestkosteühenduste liikmed. See on vajalik selleks, et täita linnapiirkondade tegevuskavade juhendis ettenähtud läbiva teema „võrdsed võimalused“ eesmärgid ja tegevused. Ilma eelnevalt erinevate sotsiaalsete gruppide olukorra ja probleemide analüüsita pole seda nõuet võimalik täita.

3) Linnapiirkonna ekspertgrupi moodustamise aluste koostamisel arvestatakse naiste ja meeste tasakaalustatud esindatusega ning nähakse ette konsulteerimine teiste sotsiaalsete gruppide eestkoste- ja huvikaitseorganisatsioonidega.

4) Strateegia ja sellele toetuva tegevuskava aluseks võetakse põhimõtted, mis on kirjas Euroopa Kohalike ja Regionaalsete Omavalitsuste Nõukogu poolt koostatud Euroopa harta naiste ja meeste võrdõiguslikkuse kohta kohalikus elus : naiste ja meeste tasakaalustatud esindatuse ning osalemise tagatus kõikides otsustusprotsessides, sugupoolte aspekti integreerimine kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kõigisse tegevustesse, naiste kohaliku eluga seonduvate kogemuste, sh nende töö- ja elutingimuste, turvalisusvajaduse jms arvestamine ning analüüsimine.

5) Siseministeeriumi arvamuses strateegia eelnõu kohta hinnatakse selle vastavust SoVS-i § 9 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1301/2013 artikkel 7-ga. Vajadusel kaasatakse valdkondlikke eksperte.

6) Naiste tööhõivevõimaluste parandamiseks on loodud piisavalt lapsehoiukohti sõimeealistele lastele.

Meede 9.2. Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutlik areng
Otsuste tegemise kvaliteet võib paraneda, kui luuakse võimalused konsulteerida juba varases staadiumis nendega, keda kavad ja otsused võivad mõjutada. On oluline, et naistele ja meestele tagatakse tegelikkuses võrdne ligipääs olulisele informatsioonile ning võrdsed võimalused oma seisukohtade esitamiseks.

1) Linnapiirkonna jätkusuutliku arengu strateegia ja tegevuskava koostamiseks kokkukutsutava töörühma koosseisu on lisaks KOV üksuste esindajatele kutsutud ka kohalike naisorganisatsioonide, eakate ühenduste ja puudega inimeste eestkosteühenduste liikmed. See on vajalik selleks, et täita linnapiirkondade tegevuskavade juhendis ettenähtud läbiva teema „võrdsed võimalused“ eesmärgid ja tegevused. Ilma eelneva eri sotsiaalsete gruppide olukorra ja probleemide analüüsita pole seda nõuet võimalik täita.

2) Linnapiirkonna ekspertgrupi moodustamise aluste koostamisel arvestatakse naiste ja meeste tasakaalustatud esindatusega ning nähakse ette konsulteerimine teiste sotsiaalsete gruppide eestkoste- ja huvikaitseorganisatsioonidega. Peetakse silmas, et erinevad vajadused ei tulene mitte üksnes bioloogilistest teguritest (reproduktiivne funktsioon), vaid eelkõige erinevustest elu- ja töötingimustes ning stereotüüpsetest hoiakutest ja oletustest.

3) Kavade koostamisel ja avalikustamisel tagatakse erineva tausta ning erinevatest vanusegruppidest naiste võrdne kaasatus, esindatus ja osalus avalikus otsustusprotsessis.

4) Naistel ja meestel võivad kultuuri, spordi ja huvitegevuse valdkonnas olla erinevad vajadused, mis võivad olla põhjustatud soolistel stereotüüpidel põhinevatest hoiakutest ning neist lähtuvatest tegevustest. Ühise linnaruumi kavandamisel järgitakse põhimõtet, et naistele ja meestele, tütarlastele ja poistele pakutakse mõistlikul määral võrdseid võimalusi spordi ja huvide ning kultuuri harrastamiseks ning et neil oleks võrdne ligipääs vastavatele rajatistele.

5) Peetakse oluliseks naiste ja meeste, poiste ja tütarlaste julgustamist tegelemaks võrdselt spordiga ning osalema kultuurilistes tegevustes, sealhulgas neis, mida traditsiooniliselt peetakse esmajoones “naiste” või “meeste” tegevusteks.

6) Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu suurendamiseks arvestatakse, et naistel ja meestel on oma rollide ja kohustuste ning väljakujunenud eluviisi tõttu sageli erinevad harjumused transpordi kasutamiseks (tulenevalt sissetulekust, teiste eest hoolitsemise vajadusest, tööajast), millega kavades arvestatakse.

7) Tavapäraselt on ühistranspordi kasutajate hulgas rohkem naisi kui mehi. Säästvate liikumisviiside kasutajate osakaalu suurendamine saab sageli toimuda just meessoost elanike arvel ning eri sotsiaalsete gruppide pendelrändele vastava ühistranspordivõrgustiku kavandamisega, mis arvestab adekvaatselt naiste ja meeste spetsiifilisi vajadusi.

 

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne