Artiklid

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalneTüdrukust ettevõtjaks – kuidas kool saab toetada?

Katri Lamesoo ja Inga Kukk

 
Juba mitmendat aastat koostab Eesti Päevaleht ülevaate aasta mõjukaimatest eestlastest. Et inimene võib olla mõjukas mitmel moel, on teiste kõrval eraldi kategooriana ka ettevõtjate edetabel. Üldise mõjukuse osas on naistel sel aastal eriti hästi läinud, sest edetabeli tipus särab vastne president – Kersti Kaljulaid. Esikümnes on tema kõrval veel kaks poliitikut – seitsmendal kohal majandus- ja taristuminister Kadri Simson ja üheksandal Euroopa Parlamendi liige Yana Toom. Ettevõtjate esikümnesse paraku ühtegi naist ei mahu, alles 19. kohal on trikotaaživabriku Qualitex omanik Kristi Täht. Kuigi Eesti naised on Euroopa ühed haritumad, moodustavad nad ettevõtjatest alla kolmandiku (28%)[1]. Mida sellest järeldada? Naistel ei ole kuigi palju mõjuvõimu ei Eesti poliitikas ega ka majanduses.

[1] Euroopa Komisjon (2014): Study on “Statistical data on Women entrepreneurs in Europe”. Growth. Internal Market, Industry, Entrepreneurship and SMEs.

Loe edasi…

 

Mida on õpetajal vaja teada soolisest võrdõiguslikkusest ja milleks?

Inga Kukk, Maria Jürimäe, Katri Lamesoo

 
Eesti koolis on käibel mitmeid müüte, mis sageli varjutavad õpetajate arusaamist ja pärsivad soovi soolise võrdõiguslikkuse üle arutleda ja sellega koolis teadlikult tegeleda:

„Sooneutraalsus on Põhjamaadest sisse toodud pseudoteema, millega tahetakse ära kaotada erinevused poiste ja tüdrukute, meeste ja naiste vahel.“

„Mina kohtlen õpetajana kõiki oma õpilasi võrdselt.“

„Koolisüsteem soosib tüdrukuid ja ei sobi poistele.“

„Ühiskonna probleemid saavad alguse kodust, koolil ei ole siin suurt midagi teha.“

Sooline võrdõiguslikkus on Eesti riiklike õppekavade alusväärtus hoolivuse, inimväärikuse, vastutustundlikkuse jm olulise kõrval, aga kipub tegelikus koolielus jääma loosungiks, mida ei osata ega taheta sisuga täita. Passiivsus või isegi vastuseis on mõistetav – miks peaksin õpetajana tegelema teemaga, mida ma ei pea oluliseks, millega mu meelest on kõik korras, mida ei oska seostada oma igapäevase töö ja selle eesmärkidega või mis tekitab minus koguni vastuseisu!

Loe edasi…

 

Loodusteadused ja tehnika on ka tüdrukute teemad

Inga Kukk, Katri Lamesoo, Maria Jürimäe

 
Eestis on puudu mitu tuhat IT-töötajat! Ettevõtlik Eesti vajab kõrge kvalifikatsiooniga insenere! Naisteadlaste osakaal Euroopa Liidus on endiselt väike! Eestis peaks valima akadeemikuid ”kardina tagant“.

Need pealkirjad pärinevad viimaste aastate ajakirjandusest. Viimastel aastatel on meediasse jõudnud ka sõnapaar „teaduse populariseerimine“, mis on üks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 meetmete tegevustest, mille eesmärk on suurendada teadlaskarjääri atraktiivsust noorte seas ja seda ennekõike LTT (loodus- ja täppisteadus ning tehnoloogia) valdkonnas.

Loe edasi…

 

Kas õpipoisiõpe sobib ka tüdrukutele?

Maria Jürimäe, Katri Lamesoo, Inga Kukk

 

  • Kas naised võivad saada torumeesteks?
  • Kas mehed sobivad medõdedeks?
  • Kas mees sobib ilmatüdrukuks?
  • Kas naissõdur on ka relvavend?
  • Kas naisest võiks saada esimees või ärimees?

Eesti keeles on palju sõnu ja väljendeid, milles viidatakse poistele-tüdrukutele, meestele-naistele, vendadele-õdedele, või suisa õelusele ja vendlusele. Tõsi, õelus pole ju vaste vendlusele ja ka vendluse tähendus ei viita kahe venna suhetele, vaid tähistab ühtekuuluvust. Ometi on mõlemal juhul sõnade tüvi sama, tähendus aga suisa vastandlik.

Lugeja võib esitatud võrdlust käsitleda liialdusena ja niimoodi, ainukese näitena, näib see tõesti pelga keelemänguna, mis tegelikku elu ei mõjuta. Või siiski?

Loe edasi…

 

Kas karjääril on sugu? Soostereotüüpidest vaba karjäärinõustamine

Katri Lamesoo, Maria Jürimäe, Inga Kukk

 
Hea lugeja, alustagem lühikesest harjutusest. Vastake järgnevatele küsimustele: üks küsimus korraga ja aega igale küsimusele vastamiseks 0,5 sekundit.

  1. Milline on esimene pilt mis tuleb teile silme ette seoses sõnaga „karjäär“?
  2. Kui karjääril oleks värv, siis milline see oleks?
  3. Kui karjääril oleks lõhn, siis mille järele see lõhnaks?

Kogemus näitab, et pigem seostatakse karjääri meestega – soovitavalt tumedates ülikondades ja kui veab, siis ka lõhnastatud. Oleks erakordne, kui kellelegi seostuks sõnaga „karjäär“ heleroosa ja lõhnaks kui ahjust võetud kaneelisaiad. Tõsi – ka naised teevad tänapäeval karjääri. Milles siis probleem – kes tahab, teeb karjääri ja kes tahab, see töötab karjääris.

Loe edasi…

 

Kaasavast haridusest struktuurifondide rahastatud tegevustes 

Iivika Kalden, 20. oktoober 2016

EL ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

 
Hariduspoliitikas lähtub Eesti kaasava hariduse põhimõttest. See tähendab, et kõikidele lastele, olenemata nende erinevatest vajadusest, peab riik looma kõik tingimused hariduse omandamiseks tavakoolis. Kaasav haridus annab haridusliku erivajadustega lastele võimaluse juba koolipingis tunda ennast teiste lastega võrdväärsena ja õppida koos teiste õpilastega. Need on eesmärgid, mille Eesti riik on enda jaoks kirja pannud ja mille poole meie hariduspoliitika pürgib – võrdsed võimalused hariduses.

Eestis on 23 633 õpilasel ehk 16,8% üldhariduskooli õpilaste koguarvust märgitud erineva tunnusega hariduslik erivajadus.[1] Haridusliku erivajadusega õpilaseks loetakse õpilast, kes riiklikus õppekavas või temale kohandatud individuaalses õppekavas püstitatud õpitulemuste saavutamiseks vajab täiendavate tugimeetmete rakendamist või eriõppe korraldust.[2] Puudest tuleneva kohanduse tegemine hariduses annab puudega õpilasele võrdse olukorra teiste õpilastega.

Loe edasi…

 

Võrdne kohtlemine projektides

Iivika Kalden, 26. august 2016

EL ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus

 
Juba terve aasta on Võrdõigusvoliniku kantselei juures tegutsenud EL Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus. Võrdõiguslikkuse kompetentsikeskus on nõustamis- ja koolitusüksus, mille ülesanne on suurendada struktuurivahendeid kasutavate ja koordineerivate üksuste teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest ning soodustada ja toetada nende põhimõtetega arvestamist meetmete väljatöötamisel ning rakendamisel.

Nimelt selleks, et kasutada Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi struktuuri- ja investeerimisfondide raha, peab Ühissätete määrusest tulenevalt ((EL) nr 1303/2013)[1] järgima soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet. Liikmesriikide kohustust võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust rõhutavad ka Euroopa Liidu Nõukogu tööhõive suunised.[2]

Loe edasi…

 

Sooline võrdõiguslikkus ja Euroopa pingutused

Sandra Kurs, 26. august 2016

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei praktikant

 

Kõigil inimestel on võõrandamatud inimõigused ja inimväärikus. Seaduse ees on kõik võrdsed.  Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.[1] Meeste ja naiste võrdne kohtlemine on üks Euroopa Liidu põhiväärtusi alates 1957. aastast, mil Rooma lepinguga kehtestati meeste ja naiste võrdse palga põhimõte. Nii ka Eesti, olles Euroopa Liidu liige ja demokraatlik riik, on võtnud endale kohustuse tagada seaduste ja riikliku poliitikaga naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning edendada igakülgselt naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Loe edasi…