Kuidas teha ettekanded kättesaadavaks erivajadustega inimestele?

EL_struktuuri-_ja_investeerimisfondid_horisontaalne

Kas sa oled leidnud end olukorrast, kus inimesed sinu ümber puhkevad naerma, aga sina ei kuulnud nalja?

Ole tähelepanelik, et sinu sõnum kõikide kuulajateni jõuaks! Näiteks, kui sa ütled „võite seda slaidilt lugeda“, siis välistad sa need inimesed, kes seda slaidi ei näe.

Põhitõed

 

Arvesta, et sinu publik võib olla mitmekesine ja nende võimalused info ligipääsetavusele on erinevad. Arvesta, et sinu publikul võivad raskused olla:

  • Nägemisega
  • Kuulmisega
  • Liikumisega
  • Rääkimisega
  • Informatsiooni mõistmisega (kas tulenevalt selle esitamise viisist või üldiselt)

Seetõttu peavad korraldajad ja kõnelejad tagama ruumidele ligipääsetavuse, kõnelema selgelt mikrofoni, kirjeldama asjakohast pildimaterjali ja tegema teisi kohandusi, mis siin lehel välja tuuakse.

Austa osalejate vajadusi ja ole valmis, et vajadusi võib olla mitmesuguseid. Alljärgnevalt käsitletakse paljusid ligipääsetavusega seonduvaid küsimusi ja pakutakse lahendusi, ent vajadusi võib olla ka selliseid, mida ette arvata ei oska. Näiteks võib esitluse ajal kas kuulajal või esinejal epilepsiahoog peale tulla. Või näiteks võib juhtuda, et mõnel inimesel pole võimalik märkmeid kirjutada ja tema jaoks oleks vaja ettekanded salvestada.

Võib juhtuda, et kõnepidajad ei teagi mitte midagi oma publiku erivajadustest. Võib ka juhtuda, et ehkki sa tunned oma ürituse osalejaid juba varasemalt (nt sisekoolitus), võib erivajadus tekkida ka vahetult enne üritust. Selleks et tagada, et kogu publik saaks ettekandest kasu ja et korraldaja saaks ette planeerida, tuleb registreerimisvormis küsida inimeste erivajaduste ja neist tulenevate kohanduste vajaduste kohta.

Et olla valmis kõikvõimalikeks olukordadeks, tee oma üritus või ettekanne nii universaalselt ligipääsetavaks kui võimalik.

Kasulik korraldajatele ja ettekannete esitajatele

Ettekanded, mis on ligipääsetavad erivajadustega inimestele, kaasavad paremini ka teisi ühiskonnaliikmeid, näiteks inimesi, kes ei räägi esitluse keelt emakeelena või inimesi, kellele sobivad erinevad õppestiilid või lähenemisviisid.

Lisaks esitluse muutmisele ligipääsetavaks, on võimalik kuulajatele pakkuda ka järgmisi lisahüvesid:

  • Ettekanne lindistatakse ja pannakse üles veebi audiofailina, millele erivajadusega inimesed vajadusel ligi saavad. Kui ettekande jooksul kirjeldati üksikasjalikult slaidide pildimaterjali (nt pimedatele või vaegnägijatele), siis audiofaili kuulajad saavad võimaluse ka läbi kirjelduste pildimaterjalist aru saada.
  • Kirjutustõlge ehk CART (Computer Aided Real–Time Captioning or Communication Access Realtime Translation) võimaldab reaalajas kurtidel või kuulmislangusega inimestel mõista kõnelejat või muud audiomaterjali. Kirjutustõlge esitab kõne või audiomaterjali tekstina. See on kasulik ka neile, kes suudavad teksti lugedes paremini keskenduda, sh näiteks erineva emakeelega inimesed. Kirjutustõlke teksti saab samuti kasutada ürituse üleskirjutisena või protokollina. Siinkohal on abiks erinevad kõnetuvastustarkvarad.
  • Üleskirjutist saab riputada veebi. Otsingumootorites on kirjutustõlge kergesti leitav[1].

Planeerimine (korraldajatele)

  • Küsi ettekannete esitajatelt ja osalejatelt, kas neil on ligipääsetavusega seoses erivajadusi. Näiteks võib lisada selletaolise küsimuse ürituse registreerimisvormi. Kutsu osalejaid üles selgitama oma soove ja erivajadusi – näiteks, et kuulmis- või nägemispuude tõttu tahetakse istuda esimeses reas või soovitakse, et koolitustegevused toimuksid väiksemas grupis, kus inimesed istuksid ringis (et kõiki osalejaid kuulda).
  • Tee kindlaks, et ürituse toimumise ruumid ja selle ümbrus on ligipääsetavad. Näiteks, et hoone sissekäik, kohtumise ruum, tualettruumid, toitlustusruumid, jms oleksid ligipääsetavad, sh esinemislava. Lase erivajadustega osalejatel tutvuda ligipääsetavuse võimalustega enne ürituse toimumist, kirjeldades neid kutses või registreerimisvormis või ürituse veebilehel. Nii saad kindlaks teha, et istekohad on ettekannete esitajatest ja ekraanist sobival kaugusel.

Ruumide nõuetele vastavuse kontrollnimekirja leiad siit.

  • Tagage sobiv helisüsteem ja mikrofoni olemasolu

Esinejate paremaks ringiliikumiseks on kõige parem kasutada juhtmevaba reväärimikrofoni. Kui publikult tulevad küsimused ja ruumid on suuremad, siis taga ka küsimuste küsijatele mikrofonid.

  • Tagage hea nähtavus nii esinejatele kui ka tõlkidele

Valgustus tuleb suunata esinejate ja tõlkide (sh viipekeele tõlk) nägudele ja ülakehale. Väldi häirivat taustavalgust – ere päikesevalgus või vilkuv valgus.

  • Tagage vajadustele vastavad abivahendid kuulmispuudega inimestele, silmusvõimendid, viipekeele tõlk, subtiitrid videotele või kirjutustõlke ehk CART[2] seadmed

Oluline on teha koostööd nii seminariteenuse pakkujatega kui ka erivajadustega osalejatega. Tähtis on teha kindlaks, et on tagatud kõik tehnilised võimalused abivahendite korralikuks tööks.

  • Vajadusel taga hea internetiühendus

Vahel on vaja internetti kasutada, et esitluse ajal näidata osalejatele teatud elektrooniliste allikate materjale ja allikaid. Materjalid on hea ka esitluse ajaks veebi üles laadida. Internetiühenduse olemasolul on erivajadustega osalejatel hea esitatud materjale oma tahvelarvutitest näiteks ekraanilugeja või teiste abivahendite kaudu jälgida. Ka kaugjuhtimis-kirjutustõlke (CART) kaudu audiosignaali edastamiseks on usaldusväärne interneti ühendus hädavajalik.

  • Arvesta osalejate erivajadustega, kui sa oma ürituse ajakava plaanid

Kui tegevused toimuvad mitmes ruumis, siis on mõnel inimesel tulenevalt oma tervislikust seisundist ühest ruumist teise liikumiseks rohkem aega vaja. Plaani päevakavasse piisava pikkusega pausid. Mõnel inimesel võib olla vaja pause selleks, et mõnda meditsiinilist protseduuri läbi viia. Oluline on järgida päevakava ja muudatuste puhul osalejaid piisava ajavaruga ette hoiatada.

  • Palu oma kõnelejatelt erivajadustega arvestamist

Räägi ettekannete esitajatele / kõnelejatele, millised on erivajadustega inimeste vajadused ja soovid. Ka lepingute sõlmimisel esinejatega võid sätestada ligipääsetavuse nõuded. Viidata võid ka käesolevatele juhisele.

Tagada ligipääsetavus materjalidele ja meediakanalitele (korraldajad ja ettekannete esitajad)

  • Esitlusmaterjalid, slaidid jm materjalid peavad olema ligipääsetavates vormingutes.

Elektroonilised vormingud, nagu HTML (veebilehe formaat) ja RTF on üldjuhul kõige paindlikumad ja ligipääsetavamad. Võib ka juhtuda, et osalejatele on vaja tagada materjalid alternatiivses vormingus – nt suurema kirjaga või pimedate kirjas. Samas, kui materjalid edastada neile enne esitluse toimumist, siis võib olla nad ei vaja enam neid materjale trükitult.

Näide ligipääsetavatest slaididest (lisandub peagi).

Näide ligipääsetavast slaidide veebiformaadist (HTML / CSS)

  • Taga, et veebi üleslaaditud slaidid, käsilehed ja elektroonilised materjalid on osalejatele ligipääsetavad

Piltide juures taga pilti kirjeldav tekst vaegnägijatele. HTML materjalid (nt konverentsi veebileht) peavad vastama vähemalt WCAG 2.0 AA tasemele (allpool rohkem infot selle kohta, kuidas valmistada ette slaidid ja projektide materjalid).

  • Taga, et kõik esitlusmaterjalid on ligipääsetavad – sh audio- ja videomaterjalid, mida üritusel kasutati ja ürituse salvestised.

Näiteks taga audio- ja videosalvestuste jaoks seletavad tekstid, subtiitrid  ja üleskirjutised. Veebilehtede WCAG 2.0 nõuete kohta leiad juhised siin. Seal on ka kirjeldatud, kuidas tagada ligipääsetavus, kui sul on vaid helisalvestised (nt raadiosaated, vm taskuhäälingud ehk podcastid)

Esitluse planeerimine (ettekannete esitajatele)

  • Kui tellija soovib, siis anna oma esitluse materjalid üle enne tähtaega.

Vastavalt vajadustele, taga slaidid, käsilehed jm materjalid nii osalejatele, tõlkidele, kirjutustõlkidele. Tee koostööd tõlkide ja kirjutustõlkidega.

Anna neile materjalid enne oma esinemist / kõne; selgita lühendeid, nimesid, jms, mida sa oma ettekandes nimetad.

  • Muuda helimaterjal tekstiks või tee see muul moel kättesaadavaks

Ideaalis on iga helisalvestis, mida sa kasutad, kättesaadav ka tekstina. Kirjelda ka videomaterjali. Kui sa kasutad oma ettekannete ajal kirjutustõlget, siis piisab ka sellisest üleskirjutamise võimalusest.

  • Tegevuste läbiviimisel pea erinevaid erivajadusi meeles

Näiteks osalejate aktiivsel kaasamisel, küsimustele vastamisel, grupitöös, jms.

  • Kasuta erinevate õpivormide juures erinevaid suhtlusvorme

Mõned inimesed mõistavad paremini suulist informatsiooni, teised pilte ja diagramme ja kolmandad teksti.

Slaidid ja muud projekti materjalid (ettekannete koostajatele, esitajatele)

  • Tee tekst ja olulised visuaalsed elemendid piisavalt suureks, et neid saaksid lugeda ka osalejad tagumistes ridades.

Sealhulgas slaididel olevad graafilised elemendid, videod, plakatid ja muud mitte-elektroonilised materjalid.

  • Kasuta hästiloetavat kirjatüübiformaati.

Lihtsamad, ühtlase paksusega kirjatüübiformaadid on kaugelt lugemiseks kõige mugavamad (nt Helvetica, Courier, Arial, Verdana). Nende hulka ei kuulu näiteks Times New Roman, kus tähtede paksused on erinevad. Väldi peeneid kirjatüübiformaate, mida on raske lugeda.

  • Kasuta piisavat värvikontrasti

Kasuta sobivaid tausta ja teksti värve. Hämarama ruumi juures kasutada tumedamat tausta ja heledat kirja. Hästi valgustatud ruumide puhul kasuta heledat tausta ja tumedat kirja. Samuti on oluline, et kirja paksus oleks piisav. Kontrastsus on oluline ka tabelite juures või piltidel. Juhised värvi kontrastsuse osas leiad siit ja abivahendid hindamaks oma materjalide kontrastsust leiad siit.

Ettekande esitamine (ettekannete esitajatele)

  • Räägi selgelt

Tagamaks, et osalejad ja tõlkijad sinust paremini aru saavad, väldi kiiresti rääkimist.

  • Kasuta lihtsat keelt

Väldi tarbetut slängi, akronüüme, lühendeid, idioome ja metafoore. Näiteks: „EL“, „kitsas tee viib püha tõe juurde“, „sirgjooneline käitumine“, „klaaslagi“ jms. Kognitiivse puudega osalejad võivad metafoore mitte mõista.

  • Anna inimestele aega saadud informatsioonist aru saada ja küsimusi esitada

Tee pausid teemade vahele. Kui osalejatel peaks küsimusi olema, siis kognitiivse puudega inimestel võib oma küsimuse sõnastamine kauem aega võtta.

  • Ole nähtav

Selleks, et osalejatel oleks võimalus sind paremini näha ja mõista, seisa heas valguses. See on eriti oluline, kui sul pole mikrofoni. Jälgi oma liikumist ja rääkimist – kui sa loed materjale, ära keera nägu mujale. Pea meeles, et vaegkuuljad võivad ka huultelt lugeda.

  • Kasuta mikrofoni

Isegi väikestes ruumides on mõnel osalejal tarvis ligipääsu elektroonilistele helisalvestistele, sh CART kirjutajatel ja osalejatel, kes kasutavad kuulmiseks abivahendeid või silmusvõimendeid. Pea meeles, et isegi, kui sa küsid: „kas kõik kuulevad mind hästi?“, siis võivad mõned kuulmispuudega osalejad ebamugavust tunda ja mitte vastata või küsimust mitte kuulda.

  • Taga, et oluline info on kuuldav läbi helisüsteemi

Näiteks, kui sul ei ole anda teist mikrofoni osalejatele ja publikult tuleb küsimus, siis enne vastuse andmist korda küsimust läbi mikrofoni.

  • Jaga osalejatega kogu slaididel olevat infot

Räägi kõigest, mis on kirjas slaididel (see ei tähenda seda, et sa pead slaidi sõna-sõnalt ette lugema). Kirjelda pilte.

  • Kirjelda sõnadega graafikat, videoid ja muud visuaalset materjali

Selgita neid piisaval määral, et kõik saaksid esitluse mõttest aru. Teemasse mittepuutuvaid kujunduselemente pole vaja selgitada.

  • Selgita muud visuaalset infot

Näiteks, kui sa küsid osalejatelt küsimuse, siis tee nende vastustest kokkuvõte: „Palun andke märku, kes arvavad, et ka erivajadustega inimestele peavad olema õppematerjalid kättesaadavad.“ Ja siis kokkuvõte saalis hääletamisest: „umbes pooled arvasid, et erivajadustega inimestele peavad õppematerjalid olema kättesaadavad“.

Lisainformatsioon (korraldajatele ja ettekannete esitajatele)

Siin välja toodud juhised on mõeldud koolituste jt ürituste jaoks. Need ei ole mõeldud veebipõhistele üritustele.

Detailsema ülevaate, kuidas teha materjalid osalejatele ligipääsetavaks, leiate järgmistest allikatest (inglise keeles):

Rohkem infot veebi ligipääsetavuse kohta (inglise keeles):

Mõisted

[3]

  • Abitehnoloogiad – on tarkvara või riistvara, mida erivajadustega inimesed arvuti juures kasutavad. Näiteks ekraanilugejad, mis loevad vaegnägijatele või muul põhjusel mitte lugeda saavatele inimestele teksti valjult ette; ekraanisuurendajad, mis suurendavad loetavat teksti; füüsiliste erivajaduste puhul on olemas klaviatuuri ja hiire tööd matkivad lahendused, näiteks skaneerimine, morsesisestus ja silmajälgimine. Spetsiaalsete lülitite abil saab kasutada arvutit vähemalt ühe lihasega, mida inimene suudab liigutada (pea, sõrm, põlv, suu).
  • ALD, kuulmise abivahendid, silmussüsteemid – ALD (assistive listening device), silmusvõimendid ja muud kuulmist lihtsustavad vahendid, mis võimendavad mikrofonist tulevat heli.
  • Kirjutustõlge ehk CART (Computer Aided Real–Time Captioning or Communication Access Realtime Translation) – arvutipõhine reaalajas kõne üleskirjutamine, mis võimaldab reaalajas kurtidel või kuulmislangusega inimestel mõista kõnelejat või muud audiomaterjali. Kirjutustõlge esitab kõne või audiomaterjali tekstina.
  • Tõlgid – Igasugused tõlgid. Sealhulgas viipekeele tõlgid. Tähtis on teada, et viipekeel ei ole sõnasõnaline tõlge

Viited:

Web Accessibility Initiative (WAI) (2012): How to Make Presentations Accessible to All. URL: https://www.w3.org/WAI/training/accessible.php, (08.09.2016).

[1] Vt lisaks „SEO-optimeerimine“.

[2] Vt lisaks teksti lõpus „mõistete“ osas

[3] Vt lisaks EPIK (2012): Juurdepääsetavus. URL: http://www.epikoda.ee/avaleht/juurdepaasetavus, (13.09.2016).