Näide soolise aspekti asjakohasusest

Näiteks võib esmapilgul tunduda, et sellisel valdkonnal nagu põlevkivi kasutamine ei ole mingit seost soolise võrdsuse teemaga. Põlevkivi kasutamise riikliku arengukava 2016–2030 koostamise ettepaneku järgi on põhieesmärgiks tagada põlevkivi võimalikult keskkonnasäästlik ja majanduslikult efektiivne kaevandamine ning kasutamine, garanteerides põlevkivitööstuse varustatuse põlevkivivaruga ja vähendades kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.

Samas on põlevkivi kaevandamise tehnoloogilistel võtetel ja kasutamissuundadel erinev mõju nii keskkonnale kui ka kaevandamispiirkonnas elavate inimeste (nii meeste kui naiste) tervisele ja elutingimustele ning tööhõivevõimalustele, kusjuures mõju ja võimalused võivad meeste ja naiste puhul erineda. Näiteks võib tootmise tagajärjel keskkonda sattuvatel keemiliste ainete jääkidel olla meeste ja naiste tervisele erinev mõju ja seda võimalikku mõju tuleks analüüsida sugude kaupa.

Eestis on suur haridus- ja tööalane sooline segregatsioon – mehed ja naised õpivad erinevaid erialasid ja töötavad erinevatel ametikohtadel. Uute põlevkivitehnoloogiate või kasutamissuundade kasutuselevõtt võib avaldada erinevat mõju meeste ja naiste tööhõive võimalustele piirkonnas olenevalt sellest, millist laadi töökohti luuakse juurde ja milliseid koondatakse.