Näide soolise mõju hindamisest

Neljasammuline meetod terviseedenduse õppekava näitel, mille peamine eesmärk on anda noortele selge arusaam, kuidas omandada tervislikke eluviise.

Esimene samm. Kogutakse andmeid sugude kaupa ja võrreldakse järgmisi näitajaid.

Kvalitatiivsed andmed

  1. Poiste hulgas ei ole hästi õppimine au sees.
  2. Noormeeste hulgas on levinud arvamus, et alkoholi tarbimine näitab nende mehelikkust.
  3. Tütarlapsed alluvad välise ilu taotlemises ühiskonna ootustele ja see põhjustab toitumishäireid.

Kvantitatiivsed andmed (tuginevad statistikale ja uuringutele, oluline on tuua välja erisused ka vanuse jt tunnuste kaupa)

  1. Mehed tarbivad kolm korda rohkem alkoholi kui naised.
  2. Meeste suremus liiklusõnnetuste tagajärjel on viis korda suurem kui naistel.
  3. Suitsiidide arv noormeeste hulgas ületab neli korda suitsiidide arvu neidude hulgas.
  4. Teismeliste poiste hulgas on iga päev spordiga tegelejate arv kaks korda suurem kui samas vanuses tütarlaste hulgas.

Teine samm. Kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele andmetele tuginevad järeldused selle kohta, kuidas avaldavad erinevused meeste ja naiste olukorras ja käitumismustrites mõju kavandatavate terviseedenduse tegevuste valikule.

  1. Poiste tervisekäitumisele tuleb tähelepanu pöörata juba varases koolieas, et ennetada alkoholi tarvitamisega alustamist ja koolist väljalangemist.
  2. Tuleb parandada noormeeste teadlikkust riskidest, mis on seotud alkoholi tarbimisega.
  3. Et ennetada raskeid tervisehäireid täiskasvanueas (anoreksia, buliimia), tuleb terviseedenduse programmides pöörata rohkem tähelepanu tütarlaste toitumishäiretele ja nende põhjustele.
  4. Liiklusõnnetuste arvu vähendamise programmides tuleb rohkem tähelepanu pöörata meeste ohtlikumatele juhtimisvõtetele.
  5. Uimastite tarvitamise vastane ennetustöö peab põhinema sellel, millised on noormeeste ja neidude tarvitamisharjumused. Tundma tuleb õppida erinevuste põhjuseid, et tagada kampaaniate mõjusus nii noormeestele kui ka neidudele.

Kolmas samm. Tuginedes eelnevatele järeldustele, tuleb analüüsida, mida tuleks ette võtta, et terviseedenduse õppekava uuendamisel oleks poiste ja tüdrukute erinevaid vajadusi ja käitumisharjumusi arvesse võetud viisil, mis aitaks kaasa soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi saavutamisele.

  1. Kujundada õppekava ümber nii, et tervislike eluviiside omandamisega seotud teemasid käsitletaks varasemas kooliastmes, s.o enne kui poisid jõuavad ikka, kus leiab aset suurem koolist väljalangevus.
  2. Luua spetsiifilisi terviseedenduse programme, mis on kujundatud noormeestele, võttes arvesse nende erinevat tervisekäitumist, mis on tingitud stereotüüpsest ettekujutusest, selle kohta, mida nad mehelikuks peavad.
  3. Kujundada spetsiifiline tütarlastele suunatud terviseedenduse programm, mille eesmärk on tütarlaste tervisekäitumise parandamine, sh selliste sooliste stereotüüpide kummutamine, mis panustavad mõttesuunda, et kõhnus on esteetiline iluideaal.

Neljas samm. Indikaatorite valimine, et edusamme mõõta, ja nendele sihttasemete seadmine.

Indikaatorid

  1. Soolist aspekti arvesse võtvate tervislike eluviiside edendamisega seotud programmide ja tegevuste ulatus.
  2. Noormeeste ja neidude arv, kes võtavad osa tervislikke eluviise propageerivatest ainetundidest.

Sihttasemed

  1. Kõik terviseedenduse õppekava programmid ja tegevused on ümber kujundatud, võttes arvesse soolist aspekti.
  2. Tervislikke eluviise edendavates algatustes osalevate poiste ja tüdrukute osakaal on 40–60%.