Haridusvaldkonnas

Inimese sugu ei tohi olla põhjuseks, et teda teistest halvemini koheldakse. Sooline diskrimineerimine ehk ebavõrdne kohtlemine soo tõttu on keelatud ka haridusvaldkonnas. Võimalus õppida ja haridust saada peab olema võrdne kõikidele inimestele. Takistusi ega piiranguid ei tohi teha sõltuvalt inimese soost. Soolise võrdõiguslikkuse põhimõte nõuab, et lisaks naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute võrdsele kohtlemisele tehakse samm edasi, et saavutada reaalselt sugude võrdsus. Haridusvaldkonnas on sellega seonduvalt üheks keskseks küsimuseks, kuidas vähendada naiste ja meeste kohta käivate stereotüüpsete eelarvamuste piiravat mõju õppimisvõimalustele, erialavalikutele ning karjääritegemisele haridus- ja teadusinstitutsioonides.

Eelarvamuslikud võivad olla viisid, kuidas avalikkuses sõnastatakse hariduses esinevaid probleeme või soolisi nähtusi. Näiteks kasutatakse väljendeid: „feminiseerunud kool tõrjub poisse“ või „poisid vajavad juhikoolitust“ vms. Tihti püütakse selgitada erinevusi poiste ja tüdrukute õppeedukuses toetudes kehtivatele soostereotüüpidele ja essentsialistlikele arusaamadele sugudele väidetavalt kaasasündinud omadustest. Selline lähenemine hariduses takistab saavutamast sugude võrdsust. Nüüdisaegse hariduse juurde peavad kuuluma sugude võrdsust väärtustavad õpetamismetoodikad ja õppekava sisu. Soolise võrdõiguslikkuse seadus paneb haridus- ja teadusasutustele kohustuse edendada naiste ja meeste võrdsust (§ 10). Õppekavad, kasutatav õppematerjal ja läbiviidavad uuringud peavad aitama kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele ja võrdõiguslikkuse edendamisele. Pikemalt selle kohustuse kohta loe soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandest alates lk 100.

Sugude võrdsuse küsimust haridusvaldkonnas käsitlevad järgmised väljaanded: