Seksuaalne ahistamine

Seksuaalne ahistamine on seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust. Käitumist peetakse seksuaalseks ahistamiseks, kui see vastab järgnevale neljale tingimusele:

  • see on ahistatule soovimatu (seda peab ahistatu ka väljendama või peab see olema muul viisil selge, et teatud käitumine on ahistatule häiriv ja tema tahte vastane)
  • see on seksuaalse olemusega
  • see on kas sõnaline, mittesõnaline või füüsiline
  • selle eesmärk või tegelik toime on inimese väärikuse alandamine ning see loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Seksuaalse ahistamise mõiste on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 3 lg 1 punktis 5.
Näiteid seksuaalse ahistamise kohta
Seksuaalne ahistamine on seadusega keelatud
Mida teha, kui satud seksuaalse ahistamise ohvriks?
Tõendamine
Voliniku arvamus

Näiteid seksuaalse ahistamise kohta

  • Tööandja või kolleeg, klient või klienditeenindaja teeb teisele inimesele soovimatuid lähenemiskatseid, püüab luua füüsilist kontakti, mis tekitab ebamugavustunnet. Näiteks hoiab kätt põlve peal, proovib emmata
  • Vastaspool teeb äraütlemisest hoolimata korduvaid ettepanekuid seksuaalsuhete loomiseks
  • Tööandja, ülemus, klient või mõni teine isik, kes on võimupositsioonil, kasutab oma positsiooni ära selleks, et mõjutada või sundida alluval positsioonil olevat inimest astuma temaga intiimsuhetesse, tegema seksuaalse olemusega tegusid või muud taolist
  • Üks inimene saadab teisele inimesele  häirivaid kahemõttelisi kaarte, sõnumeid, e-kirju või kommentaare.

Seksuaalne ahistamine on seadusega keelatud

Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on seksuaalne ahistamine otsene sooline diskrimineerimine ning seega seadusega keelatud. Ka töölepingu seaduse kohaselt peab tööandja tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest. Seda täpsustab soolise võrdõiguslikkuse seadus, mis paneb tööandjale kohustuse hoolitseda selle eest, et töötaja oleks töökeskkonnas kaitstud soolise ja seksuaalse ahistamine eest. Kui tööandja seda kohustust ei täida, võrdsustatakse tema tegevusetus diskrimineerimisega. Seksuaalne ahistamine häirib nii töö-, õppe- või muud keskkonda ning sellel võivad olla rasked tagajärjed ahistatu tervisele, enesekindlusele, meeleolule ja töövõimekusele. Seepärast on oluline sellisele tegevusele juba varakult tähelepanu pöörata. Raskete tagajärgede tõttu vajab seksuaalse ahistamise ohver tihti ka psühholoogilist abi. Seksuaalse ahistamisega tekitatud ärevus ja stress sunnib kannatanuid tihti haiguslehele või hoopiski töökohta vahetama. Vastupidiselt levinud arvamusele ei seisne seksuaalne ahistamine vaid füüsilises kontaktis. Piisavaks saab lugeda ka seksuaalse alatooniga märkuste või miimika tegemist.

Mida teha, kui satud ahistamise ohvriks?

Ahistamise ohvril on mitu võimalust abi saada. Ahistamise ohvriks sattudes on võimalik pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kel on õigus nõuda kõikidelt asjaosalistelt teavet ning kes saab anda õigusliku arvamuse.

Tõendamine

Ahistamist puudutavate juhtumite puhul on probleemiks tõendamine. Vaid kannatanu ütlustest võib jääda väheks. Seepärast on oluline, et kannatanu märgiks juhtunu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles. Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, siis peaks ka selle igaks juhuks üles märkima, sest selliste situatsioonide korral võivad oluliseks tõendiks olla just pealtnägijate ütlused. Samuti on väga oluline säilitada ahistaja saadetud kirju, kaarte, e-maile, SMS-e jms. Kui ahistaja on kontakti saamiseks kasutanud telefoni, siis on võimalik tellida kinnitatud väljavõtted saabunud kõnedest, mis annavad kinnitust toimunud ahistamisest. Kuna nii lühi- kui ka pikaajaline ahistamine võib mõjuda halvasti ahistamise ohvri tervisele ning võib tekkida vajadus arstliku või psühholoogilise abi järele, siis on oluline üles märkida ja kokku koguda kõik dokumendid, mis tõendavad ahistamise tõttu tekkinud tervisehädadega seotud kulusid (haiguslehed, ravimite ja raviteenuste arved, arsti juurde sõitmise transpordikulud jms). Samuti võib olla ohvrile kahju tekkinud pealesunnitud elukoha vahetuse tõttu või seepärast, et töötaja ei ole pääsenud ülemuse käitumise pärast koolitustele, lähetusse, teda ei ole edutatud vms. Lisainformatsioon ja dokumendid hõlbustavad ahistamise tuvastamist ning aitavad kindlaks teha, kui ulatusliku õiguste rikkumisega võib tegu olla. Lisaks ahistamise tuvastamisele on tõendite kogumine vajalik ka sel juhul, kui ohver otsustab pöörduda oma vaidlusega töövaidluskomisjoni või kohtu poole, et nõuda varalise või moraalse kahju hüvitamist.

Voliniku arvamus

Kuigi voliniku arvamus ei ole juriidiliselt siduv, ei tähenda see, et voliniku arvamusel ei oleks mõjuvõimu. Voliniku arvamus selle kohta, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte, on abiks kannatanule oma õiguste edasisel kaitsel ning juhiseks teistele õiguskaitsega tegelevatele organitele. Seega annab voliniku arvamus inimesele suurema selguse ja kindluse, kas tema diskrimineerimiskahtlus on põhjendatud ning kas oleks piisavalt alust pöörduda teiste institutsioonide poole. Kui volinik on oma arvamuse andnud ning leidnud, et diskrimineerimine on tuvastatud, võib ahistamise ohver soovi korral pöörduda nende asutuste poole, mis lahendavad diskrimineerimisvaidlusi. Diskrimineerimisvaidlusi lahendavad kohus, töövaidluskomisjon või õiguskantsler. Töövaidluskomisjonis lahendatakse diskrimineerimisvaidlusi juhul, kui ahistamine toimub töösuhtes.