Sooline ahistamine

Sooline ahistamine on inimesele soovimatu käitumine või tegevus, mis alandab inimese väärikust tema soo tõttu. Sooline ahistamine loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Taoline ahistamine on seotud ühe või teise sugupoole suhtes kasutatavate eelarvamuslike üldistustega, millel on halvustav alatoon. Sooline ahistamine ei ole seksuaalse alatooniga. Juhul kui ahistamine on seksuaalne, on tegemist seksuaalse ahistamisega.

Soolise ahistamisega võib tegu olla siis, kui tööandja või kolleeg, klient või koostööpartner teeb stereotüüpsetel eelarvamustel põhinevaid märkuseid naiste või meeste või konkreetse nais- või meestöötaja kohta.

Soolise ahistamise mõiste on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 3 lg 1 punktis 6.

Näiteid soolise ahistamise kohta
Mida teha, kui satud ahistamise ohvriks?
Tõendamine
Voliniku arvamus

Näiteid soolise ahistamise kohta

  • ülemus naeruvääristab töökollektiivi ees seal töötavaid naisi väites, et nad on oma soo tõttu ebapädevad või neilt ei saa oodata loogilist mõtlemist
  • tööandja või kolleeg väidab, et meestel puudub empaatiavõime
  • tööandja jagab tööülesandeid stereotüüpidest lähtudes: kohvi keetmise ja koristamise ülesanded pannakse naistöötajatele ning tehnikaalaseid teadmisi ja oskuseid oodatakse kõigilt meestöötajatelt
  • koolis alandab õpetaja tüdrukuid märkustega selle kohta, et nad on intellektuaalselt alaväärsed
  • koolis tehakse teismelistele poistele alandavaid märkusi nende kasvu, kehakaalu, kohmetuse, akne vms kohta.

Reeglina muutub käitumine ahistavaks, kui see kordub, kuid ahitav käitumine võib olla ka ühekordne.

Mida teha, kui satud ahistamise ohvriks?

Ahistamise ohvril on mitu võimalust abi saada. Ahistamise ohvriks sattudes on võimalik pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, kel on õigus nõuda kõikidelt asjaosalistelt teavet ning kes saab anda õigusliku arvamuse.

Tõendamine

Ahistamist puudutavate juhtumite puhul on probleemiks tõendamine. Vaid kannatanu ütlustest võib jääda väheks. Seepärast on oluline, et kannatanu märgiks juhtunu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles. Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, siis peaks ka selle igaks juhuks üles märkima, sest selliste situatsioonide korral võivad oluliseks tõendiks olla just pealtnägijate ütlused. Samuti on väga oluline säilitada ahistaja saadetud kirju, kaarte, e-maile, SMS-e jms. Kui ahistaja on kontakti saamiseks kasutanud telefoni, siis on võimalik tellida kinnitatud väljavõtted saabunud kõnedest, mis annavad kinnitust toimunud ahistamisest.

Kuna nii lühi- kui ka pikaajaline ahistamine võib mõjuda halvasti ahistamise ohvri tervisele ning võib tekkida vajadus arstliku või psühholoogilise abi järele, siis on oluline üles märkida ja kokku koguda kõik dokumendid, mis tõendavad ahistamise tõttu tekkinud tervisehädadega seotud kulusid (haiguslehed, ravimite ja raviteenuste arved, arsti juurde sõitmise transpordikulud jms). Samuti võib olla ohvrile kahju tekkinud pealesunnitud elukoha vahetuse tõttu või seepärast, et töötaja ei ole pääsenud ülemuse käitumise pärast koolitustele, lähetusse, teda ei ole edutatud vms. Lisainformatsioon ja dokumendid hõlbustavad ahistamise tuvastamist ning aitavad kindlaks teha, kui ulatusliku õiguste rikkumisega võib tegu olla.

Lisaks ahistamise tuvastamisele on tõendite kogumine vajalik ka sel juhul, kui ohver otsustab pöörduda oma vaidlusega töövaidluskomisjoni või kohtu poole, et nõuda varalise või moraalse kahju hüvitamist.

Voliniku arvamus

Kuigi voliniku arvamus ei ole juriidiliselt siduv, ei tähenda see, et voliniku arvamusel ei oleks mõjuvõimu. Voliniku arvamus selle kohta, kas diskrimineerimine on toimunud või mitte, on abiks kannatanule oma õiguste edasisel kaitsel ning juhiseks teistele õiguskaitsega tegelevatele organitele. Seega annab voliniku arvamus inimesele suurema selguse ja kindluse, kas tema diskrimineerimiskahtlus on põhjendatud ning kas oleks piisavalt alust pöörduda teiste institutsioonide poole.

Kui volinik on oma arvamuse andnud ning leidnud, et diskrimineerimine on tuvastatud, võib ahistamise ohver soovi korral pöörduda nende asutuste poole, mis lahendavad diskrimineerimisvaidlusi. Diskrimineerimisvaidlusi lahendavad kohus, töövaidluskomisjon või õiguskantsler. Töövaidluskomisjonis lahendatakse diskrimineerimisvaidlusi juhul, kui ahistamine toimub töösuhtes.