Ümarlaud “Puuetega inimeste õiguste kaitsel”

10. veebruaril 2015. kutsus võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper kokku ümarlaua, mis käsitles puuetega inimeste õiguste kaitse küsimusi.

Arutelul keskenduti eelkõige kolmele küsimusele:

  1. Kuidas näevad puuetega inimeste organisatsioonid voliniku institutsiooni rolli täna ja lähitulevikus, mil hakatakse muutma võrdse kohtlemise seadust?
  2. Kuidas peaks Eestis toimuma järelevalve ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise üle?
  3. Millised on puuetega inimeste suurimad probleemid, millele lahenduste otsimisel oodatakse võrdõigusvoliniku abi?

Kuidas näevad puuetega inimeste organisatsioonid ja nende eest seisjad voliniku rolli täna ja tulevikus?

Mari-Liis Sepper tutvustas voliniku kantselei seniseid tegemisi puuetega inimeste suunal. Seni on uuritud diskrimineerimiskaebusi. Tehtud on küsitlus ministeeriumitele, kuidas nad on kohandanud oma hooneid ja töökohti puuetega inimestele. Samuti räägiti  osalejatele põgusalt töökohtumisest Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsiga, kus juhiti tähelepanu vajadusele tagada Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi poolt hallatavates hoonetes ligipääs erineva puudega (kuid eriti liikumispuudega) inimestele.

Osalejatele tutvustati ka milliseid tegevusi planeerib voliniku kantselei 2015. a puuetega inimeste õiguste küsimuses. Näiteks planeeritakse läbi viia analüüse ja uuringuid ning koolitada puuetega inimestele teenuseid pakkuvaid inimesi (näiteks töötukassa nõustajad/konsultandid/juhtumikorraldajad, suurtööandjate usaldusisikud). Lisaks eelnevale on tegevustena planeeritud ka strateegiline hagelemine ning teavituskampaania läbiviimine. Esimese tegevuse raames viiakse valitud diskrimineerimise kaebused voliniku kantselei abiga töövaidluskomisjoni ja/või kohtusse. Teise tegevuse raames viiakse läbi teavituskampaania, mis annab asutustele võimaluse taotleda märgist „meie asutus on ligipääsetav kõigile“.

Hiljemalt 2015.a aprillis-mais asub võrdõigusvoliniku kantseleis tööle nõunik, kes hakkab eraldi tegelema puuetega inimeste õigustega.
Ümarlaua arutelul selgus, et volinik ja tema kantselei on täna paljuski puuetega inimeste jaoks vähetuntud institutsioon, kust abi ei otsita. Puuetega inimesed ei ole leidnud teed voliniku juurde ning seoses pöördumiste vähesusega ei ole kantselei puuetega inimeste probleemidega/kaebustega palju tegelenud. Kuna võrdõigusvolinik lähtub oma töös kahest seadusest (soolise võrdõiguslikkuse seadus ja võrdse kohtlemise seadus ehk VõrdKS), siis vastavalt praegusele pädevusele saab volinik puuetega inimeste kaebusi lahendada vaid töövaldkonda puudutavates küsimustes.

Ümarlaual viidati planeeritavatele VõrdKSi muudatustele, millega peaks märgatavalt paranema puuetega inimeste võimalus enda õiguseid kaitsta. Seda eelkõige seetõttu, et muudatuste järgselt on puuetega inimeste õigused kaitstud mitte ainult töövaldkonnas, vaid ka muudes eluvaldkondades. Lisaks sellele peaks kavandatava seadusmuudatuse kohaselt Puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise üle hakkama järelevalvet teostama võrdõigusvolinik.

Ümarlaual osalejad tõid välja mitmeid valupunkte, mis on seni takistanud puuetega inimestel vajalikku õiguskaitset saamast:
Mare Abner (Eesti Puuetega Naiste Ühing) tõi välja, et paljud puuetega inimesed ei mõista, mis on sooline võrdõiguslikkus. Samuti viitas ta sellele, et puuetega inimeste seas nähakse ja teatakse volinikku pigem sugude võrdsuse eest seisjana. Tihti ei teata, et volinik tegeleb eritüüpi ebavõrdsustega, mitte ainult meeste ja naiste küsimusega.

Kristiina Peetsalu (Põhja-Eesti Pimedate Ühing) selgitas, et puue ja sellega toimetulek võtab inimestel suure osa energiast ning tihti just seetõttu elavad puuetega inimesed infosulus ega tea oma õigusi. Samuti tõi Peetsalu välja, et seda süvendab ka rahalise ressursi probleem/vähesus, mistõttu paljudel puuetega inimestel ei ole võimalusi kvaliteetset õigusabi hankida.

Volinik viitas siinkohal sellele, et kantseleist saavad tasuta õigusabi ka puudega inimesed. Lisaks tõi ta välja, et kuna volinik töötab oma pädevuse piirides, siis tänasel hetkel on õigusabi andmine piiratud üksnes töövaldkonnaga. Kui VõrdKSi muudetakse, siis saab volinik jagada tasuta õigusabi puuetega inimestele ka muudes eluvaldkondades (nt kaubad ja teenused, haridus, jne). Samuti tõi volinik välja, et kantseleil on ka täna vahendeid, et pöörduda isiku õiguste kaitseks ning laiema üldsuse huvides kohtusse.

Jari Pärgma (PIK Komitee: puudega inimeste ekspert, Eesti kurtide noorte organisatsioon) nõustus eelkõnelejatega. Ta lisas, tuginedes oma pikaajalisele kogemusele kurtide noorte organisatsioonis, et inimesed ei ole teadlikud oma õigustest või kui teavad, siis ei olda kindlad diskrimineerimise asetleidmises. Tema sõnul oleks puuetega inimestel väga vaja õigusalast nõustamist.

Kristiina Peetsalu soovitas volinikul puuetega inimesteni jõuda läbi puuetega inimeste esindus- ja huviorganisatsioonide ning teha koostööd juba olemasolevate võrgustikega.

Mari-Liis Sepper palus kõigil ümarlauast osavõtnutel levitada oma organisatsioonisiseselt infot, et voliniku poole võib oma õiguste kaitseks julgesti pöörduda ning võrdse kohtlemise küsimuses tööelus saavad kantselei juristid juba täna aidata.

Priit Kasepalu (Eesti Pimedate Liit) oli kindel, et voliniku pädevuste laienedes leiavad puuetega inimesed senisest kergemini oma õiguste kaitseks tee üles voliniku kantseleisse.

Kuidas peaks Eestis toimuma järelvalve ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise üle?

Alates 2015.a. on voliniku kantseleil ka roll ette valmistada ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni järelevalve sisseseadmist. Raimo Saadi sotsiaalministeeriumi sotsiaalhoolekande osakonnast tegi ettekande puuetega inimeste õiguste konventsiooni (PIK) järelevalve aruteludest Eestis ning selgitas, kuidas jõuti voliniku institutsioonini kui PIK õiguste edendamise, kaitsmise ja järelvalve organini.

Võrdõigusvoliniku konventsioonist tulenev töö peab hakkama toimuma koostöös erinevate puuetega inimeste esindusorganisatsioonidega. Voliniku kantselei saab 2015.a. riigieelarvest 80 000 EUR, et võtta tööle nii puuetega inimeste õiguste nõunik ja täita muid sisulisi ülesandeid (uuringud, analüüsid, jne).

Eesti Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees Monika Haukanõmm jätkas ettekandega PIKiga seoses tehtust ja tehtavast aastal 2015 ning soovitas volinikul jätkata koostööd 2014. a. moodustatud puuetega inimeste õiguste komiteega ning keskenduda ühele-kahele teemale aastas. Samuti rõhutas Haukanõmm voliniku rolli olulisust teavitamaks laiemat avalikkust puuetega inimeste muredest ning avaldas lootust, et ka strateegiline hagelemine kätkeb endast tuleval aastal mõnd puudega inimese diskrimineerimisvaidlust. Tõstatati küsimus ka volinikust kui ühest võimalikust konventsiooni variraporti koostajast.

Millised on puuetega inimeste suurimad probleemid, mille osas oodatakse voliniku abi?

Järgnes diskussioon, kus ümarlaual osalejad juhtisid voliniku tähelepanu erinevatele puuetega inimeste probleemidele.
Raissa Keskküla (Eesti Pimekurtide Tugiliit) tõi välja, et Eestis ei läheneta puuetega inimestele väljaspool konkreetsest puudest tulenevatest tervishoiuteenustest piisavalt puude spetsiifiliselt. Praegune tendents, kus teenused püütakse teha võimalikult kättesaadavaks inimese elukoha lähistel, viib selleni, et ei suudeta pakkuda adekvaatset teenust. Seis, kus iga kohalik omavalitsus peab ise oma puuetega inimestega hakkama saama, ei ole jätkusuutlik. Puuetega inimestega seonduv peaks olema riiklikult koordineeritud ja korraldatud ning tagama adekvaatse ning puudespetsiifilise abi kõigile puudeliikidele.

Tema hinnangul võib probleem veelgi süveneda uue tööhõivereformi rakendumisega, kui ilma vastava väljaõppeta klienditeenindaja, kes ei tunne ega tea erinevate puuete spetsiifikat, hakkab tegelema puuetega inimestega. See paneb puuetega inimesed olukorda, kus nad peavad teadma ise kõiki oma võimalusi ja abistama hoopiski teenindajat.

Kristiina Peetsalu nõustus eelkõnelejaga, et süsteem vajab muutmist, kuna ei ole võimalik koolitada kõiki teenindajaid tundma iga puude erinüansse.

Mare Abner viis teema edasi tööhõive küsimusele ning rõhutas, et puudega inimesele peab olema tööl tagatud tugisüsteem ja -isik. Praegune olukord, kus tugiisiku rollis on tihti täiskasvanud puudega lapse vanemad, ei ole jätkusuutlik, kuna vanematel lasub topelt töökoormus. Olukorra parandamiseks on tarvis Töötukassa poolt luua ühtne süsteem tugiisikute võrgustiku loomiseks.

Priit Kasepalu tundis muret, kas uue tööhõivereformi valguses ei hakata osalist tööhõivet määrama või määramata jätma tulenevalt just sellest, kas puudega inimene käib tööl või ei. Puudega inimese tööl käimine nõuab inimeselt endalt suurt pingutust. Samuti on oht, et kui toetusi ei jagata mitte reaalse tervisliku näitaja järgi, vaid neile, kes ei käi tööl, võib see viia selleni, et ka praegu tööl käivad puudega inimesed kaotavad motivatsiooni seda teha.

Probleemiks peeti ka puuetega inimeste esindusorganisatsioonide toimimist suuresti vabatahtlikkuse alusel. Muude tööde ja toimetuste kõrvalt on raske erinevates kaasamisprotsessides mõtestatult osaleda. On suur küsimus, kuidas väärtustada vabatahtlikku tööd ka läbi rahaliste vahendite.

Kokkuvõte:

Ümarlaual jäi kõlama soov edasist koostööd voliniku kantseleiga suurendada ning peatselt kohtuda juba võrdõigusvoliniku kantselei Endla tn 10a asuvates ruumides.

Rõhutati, et puuetega inimesi ei tohi kohelda ühetaolise ühiskonnagrupina, kuna erinevatest puuetest tulenevad probleemid ja vajadused on erinevad. Peale selle jagunevad ka puudega inimesed naisteks ja meesteks, noorteks ja vanadeks, jne.

Leiti, et tundlikkus puuetega inimeste suhtes peab olema põimitud ka paljudesse teistesse eluvaldkondadesse.

Ümarlaud toimus 10. veebruaril 2015 Eesti Puuetega Inimeste Kojas.