Seksuaalse identiteedi tõttu ahistamine

Kui inimese seksuaalne identiteet on põhjuseks, miks tema suhtes kasutatakse solvavaid või ebaviisakaid väljendeid või käitutakse temaga vaenulikult või teda alandades, on tegemist ahistamisega. Näiteks on ahistamine see, kui kooli juhtkond kutsub välja lesbist õpetaja ning ähvardab teda, et kui ta vabal ajal oma partneriga käest kinni tänaval jalutab, siis öeldakse temaga tööleping  üles.

Ahistamine on ka seksistlike, homofoobsete naljade ja kommentaaride tegemine. Keelatud on näiteks tööandja tegevusetus, kui töökohas tehakse pidevalt ebasündsaid ja ründavaid nalju geimeeste või homoseksuaalsuse üle. Kusjuures ükski töökollektiivi liige ei pea olema selleks geina nn kapist välja tulnud, et selline teguviis muutuks seaduse rikkumiseks. Tööandjal on kohustus kaitsta oma töötajaid diskrimineerimise ja ahistamise eest, see kehtib ka verbaalse kiusamise ja ahistamise kohta.

Ahistamine on:

  • inimesele soovimatu käitumine
  • alandab tema väärikust
  • loob häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna.

Kui ahistamine toimub töökeskkonnas, siis on soovitav pöörduda kõigepealt oma tööandja poole, kes peab tagama selle, et ahistamine lõpetataks. Samuti peab ta hoolitsema selle eest, et kannatanu ja teised töötajad oleksid sellise käitumise eest edaspidi kaitstud. Kui tööandja ei võta ahistamise suhtes midagi ette või on ise ahistaja, siis võib pöörduda soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole.

Ahistamist puudutavate juhtumite puhul on probleemiks tõendamine. Vaid kannatanu ütlustest võib jääda väheks. Seepärast on oluline, et kannatanu märgiks juhtunu kuupäevaliselt ja kellaajaliselt üles. Kui toimuvat juhtuvad pealt nägema teised isikud, siis peaks ka selle igaks juhuks üles märkima, sest selliste situatsioonide korral võivad oluliseks tõendiks olla just pealtnägijate ütlused.