Millele pöörata tähelepanu värbamisel?

Võrdse kohtlemise seadus keelab inimese halvema kohtlemise tööelus seoses tema usutunnistuse või veendumustega. Võrdse kohtlemise nõue kehtib juba enne töösuhte algust ehk ka inimeste tööle värbamisel.

Tööandja peab värbamisprotsessis oma valiku tegema kriteeriumide alusel, mis näitavad kandideerija tööle sobivust, nagu tööstaaž, haridus, töökogemus ja muud konkreetse töö jaoks selgeid eeliseid andvad oskused.  Kui valiku tegemisel saavad takistuseks muud, tööga mitteseotud asjaolud, nagu inimese usulised veendumused, parteisse kuulumine, poliitilised veendumused vms, siis on tegemist tööandjapoolse otsese diskrimineerimisega, sest see seab tööle soovija tema veendumuste tõttu halvemasse olukorda.

Üldjuhul ei tohi tööandja tööle soovijalt ka küsida tema usuliste või muude veendumuste kohta, sest tööle kandideerijalt ei või nõuda infot, mis ei puuduta inimese sobivust tööle. Inimese veendumused ei näita seda, kui edukalt kandidaat tööga hakkama saab. Seega ei tohi tööandja nende vastu huvi tunda.

Ei ole lubatud ka väliseid usutunnistuse märke (kipa, turban, kaelarist vms) kandva inimese kõrvale jätmine värbamisel põhjendusel, et ametikohal tuleb kanda vormiriietust. Ususümbolite kandmise piirang võib olla lubatud politseiametniku vms sarnase ametikoha puhul. Vaidluse korral, kas tähtsam on inimese usuvabadus ja võrdne kohtlemine või mõni muu asutuse seatud õiguspärane eesmärk või hüve, lahendab vaidluse kohus.

Samuti ei tohi ametikohale valida inimesi selle järgi, kas nad on usklikud või mitte. Nt eelistada pedagoogi ametikohale ateisti.

Tööandja ei tohi ka töötajat mõjutada oma veendumusi muutma. Näiteks ei või töölevõtmise eeltingimus olla mingisse parteisse kuulumine. Põhiseaduse § 41 alusel igaühel on õigus jääda truuks oma arvamustele ja veendumustele. Kedagi ei tohi sundida neid muutma.