Mis ei ole usutunnistuse tõttu diskrimineerimine?

Kutsetegevuse puhul, mis toimub usutunnistusel või veendumustel põhineva eetosega organisatsioonides, ei peeta diskrimineerimiseks samalaadsete veendumustega isikute eelistamist töökohale, kus isiku usutunnistus või veendumused on organisatsiooni üldisest kõlbelisest iseloomust tulenev kutsenõue. Näiteks vaimulikuameti pidamisel on eelduseks vastav usutunnistus (nt katoliiklik, luterlik).

Kui poliitilistes, religioossetes, maailmavaatelistes vms organisatsioonides konkreetse ametikoha töö on tihedalt seotud teatud veendumustega, siis selle ametikoha soovijale võib tööandja esitada küsimusi usuliste või muude veendumuste väljaselgitamiseks. Näiteks on lubatud luterliku kiriku pühapäevakooli õpetaja kohale kandideerijalt küsida tema usuliste tõekspidamiste, kogudusse kuulumise kohta. Samuti võib loomade eetilise kohtlemise eest seisev organisatsioon teavitusspetsialisti värbamisel seada kriteeriumiks inimese maailmavaate, mis peab ühtima organisatsiooni seisukohtadega loomadega ümberkäimise kohta.

Erandeid võib rakendada ainult nende ametikohtade suhtes, kus töö sisu nõuab kindla veendumuse olemasolu. Juhul kui samas organisatsioonis valitakse töötajat töökohale, kus töö olemus ei nõua kindla usutunnistuse või veendumuste olemasolu, näiteks remonditööline, raamatupidaja või koristaja, siis tuleb töötajate töölevõtmisel järgida võrdse kohtlemise põhimõtet.

Näiteks ei ole diskrimineerimine see, kui äriühing kohustab oma töötajaid töötama reedel ka õhtusel ajal, sest ajavahe tõttu saab vaid sel ajal analüüsida USA börsi andmeid, mis on äriühingu toimimiseks väga vajalikud. Kui töötajal jääb seetõttu osalemata tema usutunnistusega seotud teenistusel, ei saa seda pidada usutunnistuse tõttu diskrimineerimiseks.