Partnerluslepe

Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel sõlmitav partnerluslepe peab muuhulgas toetama Euroopa Liidu tasandi strateegia „Euroopa 2020” elluviimisesse panustava strateegia „Eesti 2020” eesmärkide saavutamist.

Partnerlusleppe koostamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta järgmisi ühissätete määruses kirjeldatud nõudeid ja põhimõtteid.

  • Lähtudes mitmetasandilise valitsemise põhimõttest, peab liikmesriik kaasama partnerlusleppe ja iga vastava programmi (rakenduskava) ettevalmistusse muuhulgas ka kodanikuühiskonda esindavad organid, sh valitsusvälised organisatsioonid ning soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vältimise edendamise eest vastutavad organid (artikkel 5).

Eestis vastutab võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise eest soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei ja Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakond. Kuna meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb läbivalt arvestada kõikide struktuurifondide programmide ettevalmistamisel, elluviimisel, seirel ja hindamisel, peaksid eelpool nimetatud soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest seisvad institutsioonid ja kodanikuühendused (nt Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ), Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus (ENUT) jt) ning sõltumatud soolise võrdõiguslikkuse spetsialistid olema peamiste partneritena kaasatud kogu partnerlusleppe ja rakenduskavade ettevalmistuse ja rakendamise protsessi. Samuti on oluline parandada kõigi partnerite teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega arvestamisest.

  • Partnerlusleppes nähakse ette kord ühissätete määruse artiklites 5, 7 ja 8 osutatud horisontaalsete põhimõtete ja poliitikaeesmärkide kohaldamiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamiseks (artikli 15 lõike 1 punkti a alapunkt v).

Püüdes suurendada majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust, tuleb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamise igas etapis püüda kõrvaldada ebavõrdsust, edendada meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja soolise aspekti lõimimist ning võidelda diskrimineerimisega soo, rassi või rahvuse, religiooni või usu, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse tõttu, nagu see on sätestatud Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artiklis 2, ELi toimimise lepingu artiklis 10 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 21.

Võttes aluseks erinevuste ja arenguvajaduste analüüsid, milles on arvesse võetud soolist aspekti ehk meeste ja naiste erinevat ühiskondlikku staatust ja eluvalikuid ning sellest tulenevaid erinevaid vajadusi, peaks temaatiliste eesmärkide peamistes eeldatavates tulemustes olema kajastatud ka meeste ja naiste võrdsuse suurenemine. Meeste ja naiste võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine on horisontaalsed põhimõtted ning partnerluslepe peab kirjeldama, kuidas neid põhimõtteid on kohaldatud. Võimalikud lahendusvariandid, tuginedes teiste ELi riikide kogemustele, oleksid järgmised:

  • koostada soolise võrdõiguslikkuse alase kompetentsuse suurendamise kava, millesse oleksid hõlmatud struktuurifondide programmide ja avatud taotlusvoorude ettevalmistuse, rakendamise, seire ja hindamisega seotud ametnikud;
  • luua tugistruktuur, mis nõustaks rakendusasutusi ja -üksusi soolise aspekti lõimisel;
  • sisse viia põhimõte, et võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise edendamise eest vastutavad organid osaleksid programmide järelevalvekomisjonide töös;
  • luua struktuurifondide rakendajate võrgustik soolõime kogemuste vahetamiseks struktuurifondide programmide ettevalmistamisel ja rakendamisel.

Liikmesriigid peavad partnerluslepingus andma hinnangu selle kohta, kas on vaja tugevdada asutuste ja vajaduse korral toetusesaajate haldussuutlikkust ning kirjeldama selle eesmärgi saavutamiseks võetud meetmeid (artikli 14 punkti b alapunkti v).

Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamise ja diskrimineerimise vältimise rakendamise suutlikkus moodustab osa rakendusasutuste ja toetusesaajate haldussuutlikkusest. Seega tuleks hinnata ka rakendusasutuste- ja üksuste ning toetusesaajate haldussuutlikkust rakendada meeste ja naiste võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise vältimise põhimõtet ning vajaduse korral kavandada meetmeid suutlikkuse parandamiseks.