Kuidas saavutada meeste ja naiste võrdsust?

Sooline ebavõrdsus on sotsiaalne probleem, mis vajab lahendamist ühiskondlikul tasemel. Naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamist ei tohi segamini ajada naiste ja meeste tehniliselt ühetaolise kohtlemisega. Igas konkreetses olukorras tuleb eraldi vaadata, kas naiste ja meeste vaheline võrdsus on saavutatav ainult naiste ja meeste võrdse kohtlemisega ehk diskrimineerimise vältimisega või tuleb rakendada ka erimeetmeid või soolõime strateegiat.

Sooline võrdsus väljendub näiteks naiste ja meeste

  • tasakaalustatud osalemises otsuste tegemisel nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil;
  • naiste ja meeste teadmiste ja oskuste võrdses kasutamises ühiskonna arenguks;
  • võrdses majanduslikus iseseisvuses;
  • võrdses staatuses tööturul;
  • võrdsetes võimalustes heale füüsilise ja vaimse tervisele;
  • võrdsetes võimalustes töö, pere- ja eraelu ühitamisel;
  • võrdsetes võimalustes juurdepääsul ressurssidele (sh aeg, informatsioon, võrgustikud) jms.

Vahendid naiste ja meeste vahelise võrdsuse saavutamiseks

Meeste ja naiste vahelise võrdsuse saavutamiseks on kasutusel kolm üksteist täiendavat lähenemisviisi, millest on lähtutud ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse (SoVS) väljatöötamisel Eestis. Need lähenemisviisid on järgmised:

  1. naisi ja mehi tuleb kohelda võrdselt – samalaadses olukorras olevaid naisi ja mehi tuleb kohelda võrdselt, st võrdsed õigused peavad olema tagatud, sooline diskrimineerimine on keelatud (SoVS § 1 lõike 2 punkt 1);
  2. erimeetmed – ebasoodsamas olukorras oleva sugupoole toetamiseks tuleb rakendada ajutisi meetmeid (SoVS § 5 lõike 2 punkt 5);
  3. soolõime – soolist võrdõiguslikkust peab edendama kõigis ühiselu valdkondades, st rakendada tuleb nn soolõime strateegiat (SoVS § 1 lõike 2 punkt 2, § 9–11).