Soolõime ajalugu

Soolõime kontseptsiooni esitleti esimest korda 1985. aastal toimunud kolmandal ülemaailmsel naiste konverentsil Keenias Nairobis.

  1. aastal moodustati Euroopa Nõukogu juurde naiste ja meeste võrdõiguslikkuse juhtkomitee (CDEG), mis viis soolõime kontseptsiooni Euroopa Nõukogu tasandile. Juhtkomitee vastutab soolise võrdõiguslikkuse edendamise eest ja on otseselt aruandev Ministrite Nõukogule.
  2. aastal toimunud Euroopa Nõukogu konverentsil Essenis deklareeris Euroopa Nõukogu, et meeste ja naiste võrdsete võimaluste edendamine on ühenduse üks peamistest ülesannetest.

Oluliseks pöördepunktiks soolõime rakendamisel oli 1995. aastal Pekingis toimunud IV naiste maailmakonverents ja sellel vastuvõetud tegevuskava, milles rõhutati, et valitsused ja muud rahvusvahelised institutsioonid peavad rakendama soolise võrdõiguslikkuse eesmärgi lõimimist kõikidesse meetmetesse ja poliitilistesse otsustesse nii, et enne otsuste vastuvõtmist hinnatakse nende otsuste võimalikku mõju naiste ja meeste eludele, mis tähendabki soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ehk soolõime lähenemisviisi rakendamist. Delegaadid 189-st riigist allkirjastasid Pekingi deklaratsiooni, mis seadis soolise võrdõiguslikkuse strateegilised eesmärgid 12-s olulisemas valdkonnas. Pekingi tegevuskava eesmärgid on kõigile Euroopa Liidu riikidele sh Eestile siduvad. Loe lisaks.

1996. aastal võttis Euroopa Komisjon soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise ehk soolõime strateegia kasutusele järgmises sõnastuses:

„ Soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamine ei tähenda seda, et võrdõiguslikkuse edendamine peaks piirduma naiste aitamisele suunatud erimeetmete rakendamisega, vaid seda, et kõik üldised poliitilised tegevussuunad ja meetmed tuleb rakendada võrdõiguslikkuse eesmärgi teenistusse, võttes planeerimisjärgus aktiivselt ja avatult arvesse nende võimalikku erinevat mõju meeste ja naiste olukorrale (sooline vaatenurk). Seejuures tuleb meetmeid ja poliitikasuundi süstemaatiliselt läbi vaadata ning arvestada nende määratlemisel ja rakendamisel kõnealuseid võimalikke mõjusid“.

 

  1. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon esimese soolõime eduraporti “Progress Report of the Commission on Follow-Up Measures to the Communication “Incorporating Equal Opportunities for Women and Men into all Community Policies and Activities”. Raportis kirjeldati esimesi kogemusi soolõime strateegia rakendamisel ja anti juhiseid edasiseks rakendamiseks.
  2. aasta 1. mail jõustus Euroopa Ühenduse asutamiselepingu Amsterdami versioon (nn Amsterdami leping), mille kohaselt naiste ja meeste võrdsus tunnistati Euroopa Ühenduse üheks põhiprintsiibiks. Lepingus sätestati, et meeste ja naiste ebavõrdsuse kaotamise eesmärk tuleb lõimida kõikidesse Euroopa Ühenduse tegevusvaldkondadesse ja meetmetesse.