Lähteolukorra analüüs ja projekti idee kavandamine

Soolise aspekti lõimimisel projektide ettevalmistamisse ja rakendamisse tuleb erinevates etappides pöörata tähelepanu erinevatele küsimustele.

Lähteolukorra analüüsi ja projekti idee kavandamise etapis on raskuspunkt soolise ebavõrdsuse märkamisel. Selles etapis tuleb välja selgitada,

  • milline on meeste ja naiste olukord valdkonnas;
  • millised probleemid on naistel ja millised meestel;
  • milliste probleemide lahendamisele on kavas tegevused suunata;
  • millised erinevused on analüüsitavas valdkonnas meeste ja naiste võimalustes, vajadustes, kohustustes, ressursside jaotuses ja ligipääsus?

Näiteks tuleks kooliealiste laste vigastuste ja mürgistuste ennetusel ning koolist väljalangevuse vähendamiseks suunatud tegevuste kavandamisel pöörata rohkem tähelepanu sooliste erinevuste esinemisele vaimses tervises, vaimse tervise häirete avaldumises ja sümptomites (sh depressioon) ning analüüsida nende seotust ühiskonnas valitsevate soorollide ja normidega.

Projekti taotluses tuleb olukorra kirjeldamisel selgelt välja tuua erinevused meeste ja naiste olukorras ning nende võimalikud põhjused. Hea oleks tuua võrdlusi ja seoseid ka teistest Euroopa Liidu riikidest.

Näiteks kitsendab aegunud soolistest stereotüüpidest lähtumine haridus- ja tööelus noorte kutsealade valikuvõimalusi. Ühiskonnas valitsevad traditsioonilised ootused poistele ja tüdrukutele ning neist mõjutatud haridusvalikud peegelduvad hilisemas tööelus, sooliselt segregeerunud tööturg mõjutab omakorda noorte elukutse- ja karjäärivalikuid. Kutseharidusandmeid vaadates võib näiteks välja tuua, et 2011. aastal oli sotsiaalteenuste koolitusalal lõpetanute hulgas vaid 0,4% ning ärinduse ja halduse koolitusalal vaid 14% mehi.

 Küsimused huvigruppide kohta

Et soolist ebavõrdsust märgata ja esialgset soolist analüüsi teha, on kasulik huvigruppide ja nende probleemide analüüsimisel ning lahendusvariantide otsimisel esitada järgmisi küsimusi.

  • Kelle huve projekt esindab – kas meeste või naiste / poiste või tüdrukute või nii meeste kui ka naiste / poiste kui ka tüdrukute? Kes saab projekti tegevuste rakendamisest rohkem kasu – kas mehed või naised või on projekt ühtmoodi kasulik nii meestele kui ka naistele? Kui üks soogrupp saab rohkem kasu, siis millest see on tingitud?
  • Milline on sihtgrupi sooline koosseis – milline on naiste ja milline meeste osakaal? Kui ühe soo esindajate osakaal on väiksem kui 40%, siis mis seda põhjustab? Mida saaks teha alaesindatud soo osakaalu suurendamiseks?
  • Millised andmed on kättesaadavad meeste ja naiste olukorra ja soolise ebavõrdsuse esinemise kohta valdkonnas või probleemi kohta, mille lahendamisele projekti tegevused on suunatud?
  • Milliste probleemidega on silmitsi mehed ja millistega naised ja mis on nende probleemide põhjused? Kas meeste ja naiste probleemide põhjustes on erinevusi? Milles väljendub sooline ebavõrdsus?
  • Milline on sihtgrupis ressursside jaotus naiste ja meeste kaupa ja milline on juurdepääs ressurssidele naistel ja milline meestel (näiteks aeg, raha, ruum, info jmt)?
  • Milliseid naiste ja meeste erinevaid vajadusi, probleeme, eluolulisi küsimusi ja ootusi peab arvestama projekti tegevuste kavandamisel, et tagada võrdväärne kasu nii naistele kui ka meestele?
  • Millised eelarvamused, soorolliootused või soolised stereotüübid võivad mõjutada otsustamist analüüsitavas valdkonnas?
  • Milline on soovitav tulevikusituatsioon meeste ja milline naiste jaoks – milline on probleemi lahendusest tuletatud soolise võrdsuse saavutamise eesmärk, mille poole püüelda?

Näiteks kui probleemiks on see, et naisettevõtjad osalevad vähe juhtimiskoolitustes, siis sellest tuletatud positiivne eesmärk oleks saavutada meesoost ja naissoost ettevõtjate võrdsem osalus juhtimiskoolitustel.

  • Milliseid vahendeid ja tegevusi on vaja, et saavutada soovitud tulemus nii naiste kui ka meeste puhul? Kas erineva soo puhul soovitud tulemuse saavutamiseks on vaja kasutada erinevaid vahendeid ja tegevusi?

Kontrollküsimused

Projekti tegevuste kavandamisel tuleb kindlasti jälgida, et projekti tegevustega tahtmatult ei kinnistataks ühiskonnas käibivaid traditsioonilisi soolisi stereotüüpe ja eelarvamusi ning jäiku soorolle.

Kontrollküsimused olukorra analüüsi ja projekti idee kavandamise etapis on järgmised.

  • Kas statistika, mida kasutati projekti idee väljatöötamisel, oli esitatud soo järgi? Kas lisaks kvantitatiivsele informatsioonile kasutati ka kvalitatiivset informatsiooni?
  • Kas huvigruppe analüüsiti sugude kaupa? Kas probleemide analüüsimisel kajastati meeste ja naiste ebavõrdset staatust ning erinevaid võimalusi, huve ja vajadusi?
  • Kas huvigruppidega konsultatsioonidesse olid kaasatud nii mehed kui ka naised ja kas mõlema soogrupi esindajate arvamusi võeti arvesse?

Olukorra analüüsi ja sooliste aspektide asjakohasuse hindamise kohta saab edasi lugeda “Valdkonna olukorra sooline analüüs” ja “Soolise aspekti asjakohasuse ja olulisuse hindamine”.