Uuringute sootundlikkus

Kontrollküsimused, mille alusel hinnata kavandatava uuringu sootundlikkust on järgmised.

  • Täideviijad
    • Kes on kaasatud andmete kogumisse ja analüüsimisse?
    • Kas küsitlejate hulgas valitseb sooline tasakaal ja kas uuringu tegemisse on kaasatud soolise võrdõiguslikkuse eksperte?
  • Uurimisobjekt
    • Kas analüüsitakse mõlema soo olukorda?
    • Kas uuringu tulemused esitatakse meeste ja naiste / poiste ja tüdrukute kohta eraldi?
  • Metoodika
    • Millist metoodikat kasutatakse?
    • Kas kasutatakse nii kvantitatiivseid kui ka kvalitatiivseid meetodeid?
    • Kuidas on leitud valim?
    • Kas uurimisküsimused on koostatud selliselt, et need võtavad arvesse meeste ja naiste erinevaid lähtepositsioone ühiskonnas?
    • Kas andmete kogumisel ja tulemuste analüüsimisel on arvestatud ja analüüsitud ühiskonnas kehtivaid hoiakuid, soorolle ja -stereotüüpe ning nende võimalikku mõju uuringu tulemustele?
  • Analüütilised kategooriad
    • Kas soo kategooria on uuringus oluline muutuja sotsiaalsete protsesside kindlaksmääramisel?
    • Kas teisi kategooriaid, nagu rahvus, sotsiaalmajanduslik olukord, vanus, asukoht jmt on samuti arvesse võetud?
  • Teoreetiline raamistik
    • Kas uuringu läbiviijatel on teadmised sooliste analüüside läbiviimise teoreetilisest raamistikust (nt sotsiaalkonstruktivistlikust lähenemisviisist)?
    • Millised on teadmised soosuhetest, -rollidest, -stereotüüpidest ja soolisest võrdõiguslikkusest?
    • Kas andmete analüüsimisel on lähtutud soouurimuslikust perspektiivist?
  • Usaldatavus
    • Kas on võetud ette samme, et kindlustada tulemuste usaldatavus kõikide huvigruppide silmis (nii meeste kui ka naiste)?
    • Kas huvigruppidel on võimalus anda sisendit või kommentaare?

Kui poliitikavaldkonnas puudub soo alusel eristatud statistika ja soopõhised uuringud, siis poliitika ja meetmete kavandamisel tuleb ühtlasi kavandada ka meetmeid, et soopõhiseid andmeid koguda ja uuringuid korraldada.